Planeeritud sõjaline projekt: Rügen strateegilise sadamana silmapiiril!

Planeeritud sõjaline projekt: Rügen strateegilise sadamana silmapiiril!

Maalilise rannajoone ja turismi poolest tuntud Rügeni saarel on pikk ja keeruline ajalugu. Seda iseloomustavad eriti arvukad ebaõnnestunud katsed ehitada Großer Jasmunder Boddenisse meresadam. Need ambitsioonikad plaanid oleksid põhjalikult muutnud Euroopa sõjalist maastikku ja piirkonna identiteeti, kuid kõik katsed lõppesid ebaõnnestumisega.

Sajandite jooksul oli kolm peamist etappi, kus tõsiselt kaaluti Rügeni sadama loomist. Esimest katset, mis kestis 1848–1866, iseloomustasid 1848. aasta revolutsiooni tagajärjed. Saksa Konföderatsioonil oli idee ehitada Rügenile meresadam, kuid see ebaõnnestus 1852. aastal rahaliste kitsaskohtade ja poliitiliste erimeelsuste tõttu. Ka Preisimaa admiral Adalbert püüdis tulutult mereväebaasi rajada. Schaabe läbiva kanali ning Berliini ja Breege vahelise raudteeühenduse plaanid olid ambitsioonikad, kuid geograafilised tingimused ei olnud sobivad. Projekt jäi lõpuks pooleli Uckermarki kuller teatatud.

Teine etapp, aastatel 1936–1945, toimus natsionaalsotsialismi ajastul. Suuradmiral Erich Raeder oli ajendiks plaanides muuta Rügen Kriegsmarine'i põhibaasiks. Rügeni tamm valmis 1936. aastal ja võimaldas ühenduse luua mandriga. Kavandati ulatuslik sadamakompleks, mis oleks varustatud laevatehase ja allveelaevade baasiga. Tehnilised väljakutsed ja sõjakaos viisid aga selleni, et ehitus peatati juba 1940. aastal, samas kui uus katse 1944. aastal oli samuti ebaõnnestunud.

Kolmandas faasis, mis kestis 1950–1953, võttis SDV nõukogude toel planeerimise üle. Rügenhafeni eesmärk oli tugevdada piirkonna sõjalist potentsiaali. Rohkem kui 1600 elanikku Glowe'st ja selle ümbruskonnast viidi sundkolimise käigus ümber. Ehitus algas 1952. aastal, kasutades kuni 15 000 töötajat, sealhulgas poliitvange. Linn “Hafenstadt Jasmund” oli mõeldud kuni 100 000 inimesele. Kuid see projekt tühistati lõpuks 1953. aastal poliitiliste ja majanduslike raskuste tõttu. Rahutused SDV-s hoidsid ära suuremad tööseisakud ehitusplatsidel, kuid demonteerimine algas kohe pärast proteste 1953. aasta juulis. Wikimedia täiendatud.

Kunagise suuremahulise projekti jäänused on nüüdseks peaaegu täielikult võsastunud. Ajaloolisi jälgi saab ära tunda ainult ajaloolises kontekstis. Rügenhafen jääb seega lõpetamata peatükiks Saksa mereväe ajaloos, mis näitab muljetavaldavalt, kuidas poliitilised ja majanduslikud asjaolud võivad ka kõige ambitsioonikamad projektid tühjaks viia. Rügen on aga endiselt populaarne reisisihtkoht, kus loodus mängib jätkuvalt peamist rolli ja turismi hoitakse – see on väike lootuskiir muidu tormilises ajaloos.