Üleujutuste häire Läänemerel: praegune veetase on šokeeriv!

Üleujutuste häire Läänemerel: praegune veetase on šokeeriv!

Täna, 16. novembril 2025 vaatavad Mecklenburg-Vorpommerni inimesed Läänemere veetasemeid lummatud. Nagu Läänemere ajaleht Praegused veetasemed registreeritakse ja hinnatakse erinevates mõõtejaamades, nagu Wismar, Warnemünde, Althagen, Barth, Stralsund, Sassnitz ja Greifswald. Need regulaarsed mõõtmised on olulised, kuna need mitte ainult ei anna teavet praeguse olukorra kohta, vaid võivad anda ka väärtuslikku teavet võimalike üleujutusriskide kohta.

Veeseisude paremaks mõistmiseks on lahti seletatud mõisted “keskmine madalvesi” (MNW) ja “keskmine kõrgvesi” (MHW): Warnemündes on keskmine madalvesi 407 cm, kõrgvee keskmine aga 617 cm. Kõrgeim üleujutuse tase 770 cm, mis mõõdeti 13. novembril 1872, on endiselt rekordiline.

Torm lainetab üksikasjalikult

Tormihoogud kujutavad endast märkimisväärset ohtu, eriti Saksa Läänemere rannikul. Kategooriad on selgelt määratletud: tormilaine on 1,00–1,25 m üle keskmise veetaseme, äärmuslikud tormid aga üle 2,00 m. Murettekitav on see, et viimane oktoobrikuu tugev torm on tekitanud kahju juba umbes 56 miljonit eurot. Ainuüksi Sassnitzi linn vajab infrastruktuuri taastamiseks 42 miljonit eurot, millele lisandub ligikaudu 6 miljonit eurot randades ja luidetes kadunud liiva taastamiseks.

Vajalikke üleujutushoiatusi väljastavad üleujutuskeskused ja erinevates kanalites nagu raadio, televisioon või sotsiaalmeedia. See tähendab, et kodanikud on kõige paremini informeeritud ja saavad õigeaegselt reageerida.

Pilk minevikku ja tulevikku

Hüdroloogiline olukord ei ole ainult kohalik probleem. niimoodi Föderaalne Mere- ja Hüdrograafiaagentuur kirjeldab, koostatakse igakuine aruanne, mis dokumenteerib veetasemed ja temperatuurid. Praeguste andmete võrdlemine pikaajaliste keskmistega on arengute ja tendentside tuvastamiseks hädavajalik.

Ka globaalsel kliimakriisil on siin näpud mängus. Üleujutused on maailmas kõige levinumad looduskatastroofid Statista. Alates 2000. aastast on need põhjustanud ligi 37 protsenti kõigist looduskatastroofidest. Sagenevad tugevad vihmasajud ja soojem atmosfäär, mis salvestab rohkem vett, muudavad üleujutused sagedasemaks ja intensiivsemaks. Saksamaal on statistilise üleujutusriskiga kokku puutunud ligikaudu 7,6 protsenti kõigist aadressidest, kusjuures jõgede lammi areng suurendab ka üleujutusohtu.

Seetõttu on väljakutsed suured ja on selge: üleujutusohu minimeerimiseks on vaja üleujutuskaitse järjekindlat laiendamist ja looduslike säilitusalade suuremat arvestamist. See on ainus viis kaitsta ranniku elanikkonda tulevaste üleujutusriskide eest.