Plasmalüüsiga tulevikku: vesiniku tootmine ilma CO₂ta!

Plasmalüüsiga tulevikku: vesiniku tootmine ilma CO₂ta!

Mis toimub Saksamaa vesinikuuuringutes? Uus lähenemisviis võib energia üleminekut oluliselt edendada. Ida-Saksamaa protsessPlasmalüüsvesiniku tootmine näitab paljulubavaid tulemusi ja võib selle riigi energiavajadusi muuta. Teadlane edasi Leibnizi plasmauuringute ja tehnoloogia instituut (INP) Greifswaldis töötavad selle uuendusliku meetodi kallal, mis jagab metaani vesinikuks ja tahkeks süsinikuks. Kuna energiatarve on vaid umbes 12 kWh vesiniku kilogrammi kohta, vajab plasmalüüs oluliselt vähem elektrit kui tavalised elektrolüüsiprotsessid, mis praegu tarbivad 40–80 kWh.

Plasmalüüsil on aga veelgi rohkem pakkuda: see protsess ei tekita CO₂-heitmeid ja kõrvalsaadusena tekkivat tahket süsinikku saab kasutada erinevates tööstusharudes. Protsess, mida ideaaljuhul juhitakse biogaasist saadava kliimaneutraalse metaaniga, võib olla kliimaneutraalse energiavarustuse ja tööstuse võtmeks. Samuti võiks see pakkuda võimalust toota vesinikku otse laevade pardal, mis muudaks kütuse transpordi palju lihtsamaks.

Erinevad protseduurid, üks eesmärk

Arvesse võetakse vesinikkuVõtmetehnoloogiasüsinikdioksiidi vähendamiseks tööstuse, transpordi ja energiavarustuse valdkonnas. Vesiniku tootmiseks on erinevaid meetodeid, nagu maagaasi aurureformimine, vee elektrolüüs ja termokeemilised protsessid. Plasmalüüsil on potentsiaal toimida keskkonnasõbraliku alternatiivina, kuna see ei ole mitte ainult energiatõhusam kui traditsioonilised protsessid, nagu aurureformeerimine, vaid ei põhjusta ka kahjulikke CO₂ heitkoguseid. Selle asemel tugineb see taastuvatele toorainetele ja kaitseb märkimisväärselt keskkonda. Ingenieur.de rõhutab, et plasmaprotsessid on väga populaarsed nii tootmise kui ka efektiivsuse poolest.

Saksamaa vajab praegu aastas 55–60 teravatt-tundi vesinikku, millest enamuse moodustab hall vesinik, mille tootmine on keskkonnale kahjulik. Föderaalvalitsus on seadnud eesmärgiks asendada aastaks 2030 40–75 teravatt-tundi rohelist vesinikku. Plasmalüüsi uurimisprojekti rahastatakse Euroopa Liidu fondidest Mecklenburg-Vorpommernilt kopsakas 4 miljonit eurot. Merkuur teatatud.

Potentsiaalid ja väljakutsed

Väljakutse seisneb aga uute tehnoloogiate kiires ja tõhusas rakendamises. Potsdami Kliimamõjude Uurimise Instituudi uuringu kohaselt viidi 2023. aastal ellu vähem kui 10% väljakuulutatud rohelise vesiniku tootmise projektidest. Tulevikku vaadates on näha, kuidas turutingimused ja poliitilised otsused arenevad. Föderaalne majandusminister Katherine Reiche järgib energiapoliitikas tehnoloogiliselt avatud lähenemisviisi, et võimaldada maksimaalset edu.

Veel üks tähelepanuväärne detail puudutab kavandatavaid projekte vesinikusektoris: ettevõtted kavandavad praegu koguvõimsuseks 11,3 GW, mis ületab isegi riikliku vesinikustrateegia eesmärki 10 GW. Õige poliitilise tahte korral saab suunata jätkusuutlikule ja tõhusale vesiniku tootmisele, mis ei teeni mitte ainult kliimaeesmärke, vaid soodustab ka majanduskasvu. See toimib nii Graforce Berliinist sobivate tehnoloogiate kohta, mis võimaldavad kulutõhusat ja energiasäästlikku vesiniku tootmist.

Kokkuvõttes tuleb märkida, et plasmalüüs on uuenduslik ja paljutõotav meetod vesiniku tootmise muundamiseks ning võib seetõttu anda olulise panuse energia üleminekusse. Olles selgelt keskendunud jätkusuutlikkusele ja tehnoloogilisele arengule, on vesinikutehnoloogia tulevik Saksamaal jätkuvalt põnev.