Õngitsejad Saksamaal: püüdmine ja vabastamine võib olla kulukas!

Õngitsejad Saksamaal: püüdmine ja vabastamine võib olla kulukas!

Saksamaal tekitab tuliseid arutelusid püük ja vabasta meetodil püük. Selle lähenemisviisiga püüavad õngitsejad kalu, võivad neid uhkelt fotoga näidata ja seejärel vette tagasi lasta. See, mis näib olevat kahjutu vaba aja tegevus, on aga juriidiliselt tundlik ja seda võib pidada isegi kriminaalkuriteoks. Põhja kuller teatab, et selline tava rikub seadust, eriti kui puudub kavatsus seda ära kasutada. Saksa õngitsemisliidu pressiesindaja Olaf Lindner rõhutab, et kohtud on selles kontekstis juba arvukalt kaebusi käsitlenud.

Kuigi paljud õngitsejad mõistavad riske, on püüdmine ja vabastamine kogukonnas endiselt populaarne. Üheks probleemiks on siin 16 Saksamaa liidumaa erinevad kalapüügiseadused, mis võivad tekitada segadust. Lihtkeeles tähendab see järgmist: see, mis ühes föderaalriigis on seaduslik, võib teises olla täiesti erinevalt reguleeritud. Näide on see, et teatud erandite korral, näiteks kui kalad on liiga väikesed või keeluajal, on lähtestamine lubatud. Kuid sellistel juhtudel peavad õngitsejad tagama, et kala koheldakse õrnalt.

Loomade heaolu ja sotsiaalsed arvamused

Arutelu loomade heaolu üle mängib debatis keskset rolli. Päris paljud kriitikud peavad “püüd ja vabasta” looma julmuseks, kuna ei tasu alahinnata stressi, mida kala püüdmisel kogeb. Tuntud organisatsioonid nagu PETA väljendavad samuti ägedalt oma muret. Baden-Württembergi osariigi kalandusühingu kalandusbioloog Ingo Kramer nõustub PETAga ja selgitab, et aktsioon rikub kalapüügiseadust, sest õngitsejad tohivad kala püüda vaid oma tarbeks.

Lisaks näitab kalade tulemuste analüüs, et vette lastud kalade suremus on väga erinev. Uuringud näitavad, et näiteks hukkub 27,5% karpkaladest, samas kui karpkalade suremus on vaid 3,3%. Konksu ja sööda valik mõjutab oluliselt püütud kala ellujäämist. Odrata konks ja hoolikas käsitsemine kogu püügiprotsessi vältel võivad suurendada kalade ellujäämisvõimalusi.

Õigusraamistik ja rahvusvahelised võrdlused

Põnev on ka rahvusvaheline võrdlus: naaberriikides nagu Taani ja Rootsi on kala tagasilaskmine soodustatud, Norras on “püüd ja vabasta” lubatud vaid erijuhtudel. Itaalias on aga lähtestamine laialt levinud. Austrias seevastu ei ole määrustel ühtset staatust, mis teeb küsimuse veelgi keerulisemaks.

Kalanduskogukonnas muutuvad väärtused kajastuvad ka „püüa ja vabasta“ kasvavas populaarsuses. Sellegipoolest on õiguslik hall ala endiselt väljakutse ja eriti ühiskondlik arvamus kaldub üha enam loomade heaolu kaitsmise poole. Õiguslik ebakindlus tähendab, et mõned kalu tagasi laskvad õngitsejad peavad nüüd kartma õiguslikke tagajärgi. Näitena võib tuua õngitseja, kes selle praktika pärast kohtusse anti ja pidi maksma 1000 eurot trahvi, kuigi kohtuasi tema vastu lõpuks lõpetati.

Kõigi nende arutelude keskel on üks asi selge: püüda ja vabastada on Saksamaal kalastajate jaoks endiselt vastuoluline teema, mis ulatub palju kaugemale pelgalt harrastustegevusest.