PFAS-i vähirisk: need MV linnad hoiatavad joogivee eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ludwigslust seisab silmitsi murettekitava PFAS-i tasemega joogivees. EL arutab rangemaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

Ludwigslust sieht sich besorgniserregenden PFAS-Vorkommen im Trinkwasser gegenüber. Die EU diskutiert strengere Regulierungen für Chemikalien.
Ludwigslust seisab silmitsi murettekitava PFAS-i tasemega joogivees. EL arutab rangemaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

PFAS-i vähirisk: need MV linnad hoiatavad joogivee eest!

Viimastel kuudel on Põhja-Saksamaa tarbijatele olnud murettekitavad uudised: Saksamaa Keskkonna- ja Looduskaitseliidu (BUND) põhjalik analüüs näitas, et peaaegu kõigis uuritud joogiveeproovides avastati nn igaveste kemikaalide ehk per- ja polüfluoritud alküülainete (PFAS) jälgi. Neid kahjulikke aineid leiti 42 proovist 46-st, kuid kehtivaid seaduslikke piirnorme ei ületatud. Siiski tekitab see muret, kuna kahtlustatakse, et PFAS põhjustab maksakahjustusi ning neeru- ja munandivähki.

Nagu BUNDi tegevdirektor Verena Graichen rõhutab, on PFAS jõudnud veeringesse – neid võib leida isegi mineraalvee purskkaevudest. Neid kemikaale kasutatakse tööstuses igapäevaste esemete, näiteks anorakkide, pannide ja kosmeetikatoodete valmistamiseks. Praegu on vaid väike osa tuhandetest üksikutest olemasolevatest PFAS-ainetest reguleeritud. Euroopa Liit plaanib kehtestada PFAS-idele rangemad piirangud, kuna tervisemõjude riskid muutuvad üha selgemaks. Lähiaastatel on oodata uusi veeproovide piirväärtusi, mis hakkavad kehtima aastatel 2026 ja 2028. Kolm kontrollitud kohta – Zeuthen, Ludwigslust ja Güstrow – ületasid neid tulevasi piirväärtusi juba praegu.

PFAS-i tootmine ja kasutamine

Aga kust need kahjulikud ained tegelikult pärinevad? PFAS-e kasutatakse paljudes toodetes, mis näivad iseenesest kahjutud. Muuhulgas on neid aastaid kasutatud rõivaste, köögitarvete ja kosmeetika tootmisel. Nende kemikaalide täielik reguleerimine on endiselt pooleli ja ohtlike ainete loetelu ajakohastatakse pidevalt. Näiteks on PFOA ja selle soolad EL-i püsivate orgaaniliste saasteainete (POP) direktiiviga keelatud alates 4. juulist 2020 ning töös on täiendavad eeskirjad. ECHA (Euroopa Kemikaaliamet) on juba klassifitseerinud paljud PFAS-id väga ohtlikeks aineteks.

Probleemiks on ka see, et PFAS võib toiduahelasse siseneda erinevatel marsruutidel. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel on mereannid, puuviljad ja munad peamised PFAS-i kokkupuute põhjustajad inimeste toidus. Teatud PFAS-i maksimaalne lubatud nädalane tase on 4,4 nanogrammi kehakaalu kilogrammi kohta. Tarbijate jaoks on oluline hoida tähelepanelikult silma peal toiduohutusel, eriti loomsete saaduste ja importtoidu osas.

Edasine tee

PFAS-i ohjeldamatu tuvastamine joogivees toob endaga kaasa ka kõikide tarbijate huvi: ostlemisel pöörake tähelepanu toodetele, mis on märgistatud "PFAS-vaba". Vähendades loomsete saaduste tarbimist ja tehes teadlikke ostuotsuseid, saate vähendada PFAS-i tarbimist. BUND kutsub üles ka rangemale regulatsioonile ja saastaja maksab põhimõtte rakendamisele – sest üks on selge: midagi on teha!

Järgmised kuud on otsustava tähtsusega PFAS-i saastumise olukorra kujunemisel. EL ja ECHA peavad langetama olulisi otsuseid, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed tervisele ja keskkonnale. Tarbijad Põhja-Saksamaal ja mujal peaksid olema valvsad ja end arengutega kursis hoidma.

Lisateavet PFAS-i ja nende mõjude kohta leiate veebisaidilt Nordkurier ja ECHA.