Orgaanilised prügikastid kõigile: järvepiirkonnas pole enam aiapõlenguid!

Orgaanilised prügikastid kõigile: järvepiirkonnas pole enam aiapõlenguid!

Mecklenburgi järvepiirkonnas on jäätmekäitluses midagi toimumas! Alates 1. jaanuarist 2028 on igas linnaosa majapidamises mahekast. Nii teatas Nordkurier. Selle meetme eesmärk on mitte ainult edendada orgaaniliste jäätmete (nt köögijäätmed ja aiajäätmed) liigiti kogumist, vaid ka vähendada jääkjäätmeid ja tugevdada ringmajandust. Plaan on, et linnaosa volikogu otsustab selle määruse 23. märtsil, samm, mida on kaua oodatud.

Oluliseks kaasnevaks meetmeks on üleriigiline aiatulekahjude keeld, mis peaks jõustuma 2028. aasta algusest. Osariigi taimejäätmete eeskirjad kohandatakse föderaalseadusega. See tähendab, et taimejäätmete põletamine keelatakse suures osas ära, välja arvatud traditsioonilised lõkked ja tulenõud. Põletamine on praegu lubatud vaid juhul, kui puuduvad alternatiivid nagu kompostimine või taaskasutuskeskustesse üleandmine.

Orgaanilise prügikasti hetkeseis

Linnaosal on juba Neubrandenburgis orgaaniliste jäätmete konteiner, kuid ülejäänud linnaosa on endiselt ilma selle praktilise prügikonteinerita. 2020. aasta jäätmehoolduskontseptsioon nägi 2028. aastaks ette orgaanilise prügikasti kasutuselevõtu, mis hakkab nüüd vaikselt kuju võtma. Teistes linnaosades, nagu Ludwigslust-Parchim, Vorpommern-Rügen ja Rostock, on orgaaniliste jäätmete prügikast juba üldiselt kasutusele võetud. Loode-Mecklenburgis ja Mecklenburgi järvepiirkonnas jääb see vabatahtlikuks.

Mecklenburg-Vorpommerni jäätmekäitluse üks eesmärke on koostada prognoos orgaaniliste jäätmete koguste ja sellega kaasnevate kulude kohta aastaks 2027. Prognooside kohaselt tekib tulevikus 6600–22 700 tonni orgaanilisi jäätmeid aastas, mis sõltub erinevatest teguritest nagu ühendusaste ja konteinerite maht.

Orgaaniliste jäätmete õige eraldamine ja ringlussevõtt

Miks on orgaanilise prügi kast nii oluline? Lihtsalt: see võimaldab orgaanilisi jäätmeid keskkonnasõbralikult ja säästlikult taaskasutada. Juhised reguleerivad seda, mis tegelikult orgaanilise prügikasti kuulub. Tarbijakeskus rõhutab, et sinna peaksid sattuma eelkõige köögiviljaköögi- ja aiajäätmed. Kuid ole ettevaatlik: sellistel asjadel nagu õlid, rasvad või paks puit pole selles kohta! Ja kassiliiv ja hügieenitooted peavad samuti õues olema.

Kodanike sensibiliseerimine on vajalik, sest ringlussevõtu suurimaks probleemiks on jäätmete, eriti orgaaniliste jäätmete plastosade soovimatu eraldamine. Tagamaks, et orgaanilised jäätmed ei oleks saastunud, peaksid tarbijad tagama nende nõuetekohase eraldamise.

Seejärel töödeldakse kogutud orgaanilised jäätmed väärtuslikuks huumuseks kas kompostimisjaamades või biogaasijaamades biogaasiks. See kaasaegne taaskasutusstrateegia ei toeta mitte ainult keskkonda, vaid vähendab ka prügilate koormust, mis toob kasu meie keskkonnale.

Pilk tulevikku

Seoses eelseisva üleminekuga orgaaniliste prügikastidele ja aiatulekahjude keelustamisele on Mecklenburgi järvepiirkonna jäätmekäitluses ees ootamas oluline muutus. Fookuses on selgelt ringmajandus – samm, mis mitte ainult ei vabasta keskkonnakoormust, vaid seab ka tooraine tarnimise kindlamale alusele. Föderaalne majandusministeerium rõhutab, et Saksamaa on tööstusriigina sõltuv ressursside olemasolust ning kaasaegsed tehnoloogiad mängivad siin üliolulist rolli.

Võime uudishimulikult näha, kuidas areneb jäätmekäitlus Mecklenburgi järvepiirkonnas. Teekond parema jäätmete sorteerimise poole on juba alanud – ja igaüks meist saab aidata tagada, et orgaanilise prügikasti saaks suurepäraselt kasutusel!