Pärast 20 aastat tagasi Neubrandenburgis: kus on kodutunne?

Pärast 20 aastat tagasi Neubrandenburgis: kus on kodutunne?

Neubrandenburgi naasmine võib mõnikord tunduda pigem kojutulekuna tundmatusse. Pärast 20 Lääne-Saksamaal veedetud aastat astus üks perekond hiljuti sammu, et naasta vanasse kodulinna. Selle loo autor kirjeldab väljakutseid ja takistusi, mis uue algusega kaasnevad. Kuidas nnn.de teatab, et pärast seitset kuud ei tundnud perekond ikka veel, et nad oleks päriselt kohale jõudnud. Esialgne hinnašokk tuletas neile meelde erinevusi Saksamaa kahe osa vahel, kuid ei olnud nende ebakindluse peamine põhjus.

Sotsiaalseid kontakte on Neubrandenburgis ilmselt oodatust keerulisem luua. Võrreldes elavate linnadega nagu Köln, on selle väikelinna igapäevaelu väga struktureeritud. Kui Reini suurlinnas saab kiiresti uusi tutvusi sõlmida, siis kirdesakslastel näib olevat hoopis teine ​​mentaliteet. "Siin on õhus teatud tõsidust," võite arvata. Suhete arendamine võtab aega ja spontaansed kohtumised on harvad. Vana sulgpalliklubi, kus autor varem tegutses, pole veel külastatud. Ka linna tagasi tulnud sõbral on aega vähe.

Kodutunne ja identiteet

Identiteedi ja kodumaa küsimust ei tõstata mitte ainult autor, vaid ka paljud teised, kes on viimastel aastatel erinevatel põhjustel Ida-Saksamaale naasnud. Nagu ühes artiklis autor Deutschlandfunki kultuur võib lugeda, on teatritegija Rika Weniger pärast 20 Läänes veedetud aastat tagasitee Neubrandenburgi leidnud. Erinevalt autorist tundis ta aga vähest koduigatsust. Nende kodukontseptsioon ei ole seotud geograafilise asukohaga, vaid konkreetse ajaperioodiga, eriti 1990. aastatega, mida iseloomustasid hirmud.

Need erinevad vaatenurgad kodutundele ja identiteedile on samuti osa suuremast kultuurikontekstist. 30 aastat pärast taasühendamist küsivad paljud idasakslased endalt, kuidas nad end määratlevad. Valju bpb.de Ida-Saksamaa identiteet kujunes välja alles taasühinemisel ja on sellest ajast peale arenenud ebasoodsa olukorra ja tunnustuse kogemuste vahelises pinges. Tänaseni tunnevad paljud idasakslased, et nad on marginaliseeritud ega ole täielikult oma identiteediga integreeritud.

Integratsiooni tee

Tagasitulekuloo autor peab nüüd tegelema oma otsuse tagajärgedega. Peale kontakti loomise raskuse mängib oma osa ka igapäevane pereelu – vaatamata sellele, et oled lähedased oma vanematele, kes kunagi Neubrandenburgist ära ei kolinud, oled juba ammu loonud oma struktuurid. Alati kohtate naabreid ja mõnikord ka vana sõpra, kuid väljakutseks jääb püsiv kogukonda sulandumine.

Kõigist nendest kogemustest ja tähelepanekutest selgub: kodulinna naasmine ei too kaasa mitte ainult nostalgiat, vaid ka vajadust muutunud ühiskonnas ümber orienteeruda. Autoril on veel palju teha, sest ta kirjeldab oma järgmises veerus ümbritseva sügavamat tunnetamist ja uusi väljakutseid, mida kodu endaga kaasa toob.