Pärast 20 aastat tagasi Neubrandenburgis: kus on kodu tunne?

Pärast 20 aastat tagasi Neubrandenburgis: kus on kodu tunne?

Neubrandenburg, Deutschland - Neubrandenburgi naasmine võib mõnikord tunduda rohkem kui naasmine tundmatusse. Pärast 20 aastat Lääne -Saksamaal astus perekond hiljuti sammu oma vanasse kodulinna naasmiseks. Selle loo autor kirjeldab selle värske algusega seotud väljakutseid ja tõkkeid. As nn.de teatas pärast seitset kuud. Esialgne hinnašokk tuletab teile meelde erinevusi Saksamaa kahe osa vahel, kuid see pole teie ebakindluse peamine põhjus.

Sotsiaalseid kontakte on Neubrandenburgis ilmselgelt keerulisem, kui arvatakse. Võrreldes elavate linnadega nagu Köln, on selle väikelinna igapäevaelu tugevalt üles ehitatud. Kuigi uusi tuttavaid saab kiiresti Reini metropolis teha, näivad kirde -eassed sakslased olevat täiesti erinevad mentaliteedi. "Teatud tõsidus on siin õhus," võiksite mõelda. Suhete arendamine võtab aega ja spontaansed kohtumised on haruldased. Vana sulgpalliühingut, kus autor oli varem aktiivne, pole veel külastatud. Sõbral, kes on ka linna naasnud, pole vaevalt aega.

kodu ja identiteedi tunded

Identiteedi ja kodumaa küsimus tekib mitte ainult autoriks, vaid ka paljudele teistele, kes on viimastel aastatel erinevatel põhjustel Ida -Saksamaale naasnud. Nagu võib lugeda artiklist deutschlandfunk kultur , teatri musar RAKA-s. Erinevalt autorist tundis ta aga vähe koduigatsust. Tema vaade kodule ei ole seotud geograafilise kohaga, vaid teatud aja jooksul, eriti 1990ndate aastatega, mida kujundasid hirmud.

Need erinevad vaatenurgad kodu ja identiteedi osas on osa ka suuremast kultuurilisest kontekstist. 30 aastat pärast taasühinemist küsivad paljud idasakslased endalt, kuidas nad ennast määratlevad. Vastavalt bpb.de , oli Ida-Saksa identiteet kujundatud ainult koos pingelise ja hinnangu vahel. Tänapäevani tunnevad paljud idasakslased tõrjutut ega ole oma identiteeti täielikult integreeritud.

viis integreerimiseni

Tagasi loo autor peab nüüd tegelema oma otsuse tagajärgedega. Lisaks keerulisele kontaktile mängib rolli ka igapäevane pereelu - vaatamata lähedusele oma vanematele, kes pole Neubrandenburgist kunagi eemaldunud, olete juba ammu oma ehitised ehitanud. Kohtute ikka ja jälle naabrite ja mõnikord ka vana sõbraga, kuid väljakutse tuleb kogukonda jäädavalt integreerida.

Kõigist nendest kogemustest ja tähelepanekutest saab selgeks, et naasmine kodulinna ei too ainult sellega nostalgiat, vaid ka vajadust ümber orienteeruda muutunud ühiskonnas. Autoril on veel palju tema ees, ta kirjeldab oma järgmises veerus sügavamat tunnet oma ümbruse suhtes ja uusi väljakutseid, mida kodu toob.