Kadusid kasutatud riiete konteinerid: kus on piirkonna riided?

Kadusid kasutatud riiete konteinerid: kus on piirkonna riided?

Mis saab kõigist vanadest riietest, mida me kapis kogume? Üha suureneva ruumivajaduse tõttu seisavad paljud meist silmitsi otsusega: visata see minema või anda edasi? Üha rohkem inimesi vaatab oma riided läbi, et teha ruumi millelegi uuele. Kuid riiete üleandmine kasutatud riiete konteinerite kaudu muutub üha keerulisemaks. Jällegi Uckermarki kuller Väidetavalt on need peaaegu täielikult kadunud, eriti Sternbergis ja selle ümbruses. Edeka ja Aldi parklast viidi hiljuti ära kaks konteinerit. Viimane säilinud konteiner, mis on peidetud Sternberger Wohnungsbaugesellschafti (Stewo) peahoone taha, kuulub ettevõttele Humana.

Kuhu aga annetatud tekstiilid tegelikult jõuavad? Humana sorteerib annetatud riided Berliini lähedal Hoppegarteni rajatises. Kuigi suur osa kogutud riietest on heas seisukorras, visatakse need sageli minema, sest konteinerid on prügi ja prügiga riietest üle tulvil. Ka DRK-s pole olukord õnnelik, sest kasutatud riiete konteinereid nad enam üles ei pane. Põhjus? Prügistamine ja sellega kaasnevad lisakulud. Mure väärtuslike, hästi säilinud riiete kasutuskõlbmatuks muutumise pärast on enam kui õigustatud.

EL direktiivid ja taaskasutamise vajadus

Olukorda mõjutab ka kavandatav jäätmematerjalide liigiti kogumise kohustuse kehtestamine, mis hakkab kehtima 1. jaanuaril 2025. See uus määrus on osa EL jäätmete raamdirektiivist, mille eesmärk on edendada kasutatud tekstiilide ringlussevõttu, kuid tekitab ka mõningast segadust. Vastavalt teabele ZDF täna Saksamaal satub igal aastal konteineritesse üle miljoni tonni vanu tekstiile, kusjuures ainult umbes 50 protsenti kogutud rõivastest on veel kasutuskõlblikud. Umbes kümme protsenti neist rõivastest läheb abivajajatele, ülejäänud aga turustatakse sageli väljaspool ELi.

Tekstiili ringlussevõtu määr ELis on praegu vaid 22 protsenti. Segakiud tekstiilides ja ökoloogilise disaini selgete eeskirjade puudumine muudavad taaskasutamise veelgi keerulisemaks. Seevastu Saksamaal on kogumismäär vahemikus 50–65 protsenti ja seega on see vastuvõetav väärtus. Teistes EL-i riikides, nagu Läti või Hispaania, on olukord aga oluliselt hullem, vastavalt vaid 5 ja 12 protsenti.

Alternatiivid rõivakollektsioonile

Mida siis teha riietega, mida enam kanda ei saa? Rõivakollektsioonis on lubatud hästi säilinud, kantavad riided, jalanõud, aksessuaarid ja kodutekstiilid. Väljakutseks jääb katkiste või tugevalt määrdunud riiete õige utiliseerimine: need kuuluvad olmeprügikasti. Alternatiivid on ka kõigile, kes ei saa või ei taha konteinereid kasutada: nii Brüelis ja Kobrowis asuvad taaskasutuskeskused kui ka DRK heategevuspood Parchimis pakuvad võimalusi asjadest vabanemiseks, mida enam ei vajata.

Saksa Punane Rist on võtnud endale kohustuse tagada, et kahjustatud ja kulumiskõlbmatud tekstiilid ei satuks mõttetult prügikasti. Selle asemel on tee kollektiivse esindamise organisatsiooni juurde, kus need töödeldakse sellisteks toodeteks nagu põrandamatid, autoistmekatted või puhastuslapid. Lisaks tehakse viis protsenti kogutud riietest kättesaadavaks kesksetes katastroofiabilaagrites. Sellest saadav tulu on kasulik ka noorsootööle ja teistele olulistele sotsiaalsetele projektidele, nt DRK veebisait märgitakse ära.

Seoses eelseisvate muudatustega ning kasvava teadlikkusega taaskasutusest ja taaskasutusest on aeg mõelda meie tarbimiskäitumisele. Kapis olevad vanad riided võivad olla väärtuslikud ka tulevikus, kui on tagatud õige utiliseerimine ja taaskasutus.