Streeck kutsub üles eakate eest hoolitsemise ümber mõtlema: kuhu see tee viib?

Streeck kutsub üles eakate eest hoolitsemise ümber mõtlema: kuhu see tee viib?

CDU tervisepoliitik Hendrik Streeck algatas täna tähelepanuväärse arutelu eakate tervishoiu teemal. Oma viimases kõnes rõhutas ta, et tegemist ei ole kulude kärpimisega, vaid küsimusega, kuidas saaksime inimesi nende elu lõppfaasis paremini toetada. Ta kritiseerib sageli liialdatud arstiabi, mis tulenevad valedest stiimulitest. Vestlussaates “Väljendusvabadus” esitas Streeck provokatiivse küsimuse, kas väga vanadele inimestele on mõtet välja kirjutada kalleid ravimeid, mis ei pruugi kaasa tuua elukvaliteedi paranemist.

Streecki üleskutse selgemate ja siduvate juhiste järele meditsiinilises enesehalduses ei pälvi üldist heakskiitu. Terviseminister Nina Warken ja asevalitsuse pressiesindaja Steffen Meyer distantseerusid tema väljaütlemistest, mis tekitas tema ideede toetajate seas jahmatust. Arutelu näitab ilmekalt, et Streecki arvamus ei tekita küsimusi ainult tervishoiu, vaid ka patsientide väärikuse ja rahu kohta viimastes elufaasides.

Kriitika ülepakkumise ja "surnud operatsiooni" kohta

Streeck on eriti mures selle pärast, et vanemaid, väga nõrku inimesi opereeritakse sageli surnuks. Ta väidab, et selline praktika ei tekita mitte ainult patsientidele tarbetut koormust, vaid toob kaasa ka tervishoiukulude hüppelise suurenemise viimasel eluveerandil, ilma et see tooks alati kaasa elukvaliteedi paranemist. Tema seisukohta illustreerivad sellised näited nagu minimaalselt invasiivne südameklapi asendamine või korduv puusaliigese asendamine. See tõstatab küsimuse: kus on elukvaliteet, kui meditsiinilisi sekkumisi tehakse sageli patsiendi heaoluga arvestamata?

Saksamaa Patsiendikaitsefond toetab Streecki seisukohta ja kutsub üles tõsiselt kaaluma raskesti haigete inimeste ravi. Juhatuse liige Eugen Brysch rõhutab, et poliitikud peavad looma tingimused väärt alternatiiviks tervisesüsteemis. Need küsimused on kaasa toonud asjaosaliste seas kokkuleppe ja nördimuse, suurendades survet poliitikutele leida lahendusi, mis on nii majanduslikult kui ka eetiliselt põhjendatud.

Vaja on ümbermõtlemist

Streecki avaldused näitavad selgelt, et ümbermõtlemine on vajalik. See on keskendumine inimeste soovidele nende viimastel eluaastatel. Selle asemel, et lihtsalt eluiga pikendada, tuleks keskenduda kannatanute elukvaliteedile ja väärikusele. Üha selgemaks saab, et paljud haiguse lõppfaasis inimesed soovivad, et neid ravitaks mitte ainult meditsiiniga, vaid ka mõistmise ja kaastundega.

Eakate tervishoiu teema on jätkuvalt murettekitav ja taas on elavnenud arutelu meditsiini eetika üle. Alles jääb lootus, et nii poliitikakujundajad kui ka tervishoiutöötajad leiavad võimaluse leida tasakaal meditsiini progressi ja inimeste heaolu vahel.