Digitaliseerimine Saksamaal: võimaluste ja kodanike hirmude äratundmine

Digitaliseerimine Saksamaal: võimaluste ja kodanike hirmude äratundmine

Digimaailm on sakslaste elukorraldust põhjalikult muutnud ja see peegeldub selgelt ka praeguses digiosaluse uuringus, mis avaldatakse igal aastal digipäeva puhul. Vastavalt algatusele "Digitaalne kõigile" ja Rostocki raekoda Küsitleti 1004 16-aastast ja vanemat kodanikku. Märkimisväärne leid: 86 protsenti küsitletutest suhtub digitaliseerimisse positiivselt, olenemata vanusest.

Eriti selge on see, et digitehnoloogia muudab paljude inimeste igapäevaelu lihtsamaks. 85 protsenti osalejatest väitis, et need tehnoloogiad muudavad nende elu lihtsamaks. Sellegipoolest ei ole digitaliseerimine väljakutseteta. 40 protsenti sakslastest tunnevad end sageli digitehnoloogiatest ülekoormatuna. Oluline punkt, mida paljud jagavad: 44 protsenti kardab, et ei suuda tehnika arenguga kaasas käia.

Sakslaste mured

Hirm digitaalse lõhe ees on tõeline. Uuringu kohaselt näeb 63 protsenti Saksamaad "digitaalselt jagatud". Suundumus on viimastel aastatel halvenenud; 2022. aastal oli see väärtus veel 58 protsenti. Ka digitaliseerimise tempo tajumine näitab erinevaid seisukohti: 59 protsenti peab seda liiga aeglaseks, 22 protsenti aga liiga kiireks. See seisukoht on eriti väljendunud üle 75-aastaste seas, kellest peaaegu pooled peavad tempot liiga kiireks.

Kuid muret ei tekita ainult digitaliseerimise kiirus. Küsimusi tekitab ka tehisintellektiga (AI) tegelemine. 75 protsenti küsitletutest näeb tehisintellekti ühiskonna võimalusena, 24 protsenti aga ohtu. Lisaks sooviks 61 protsenti näha arutelu AI mõju üle kogu ühiskonnas.

Kasvav huvi digitaliseerimise vastu

Helge koht nende murede keskel on kasvav huvi digioskuste vastu. Peaaegu pooled sakslastest (49 protsenti) soovivad tehisintellekti kohta rohkem teada saada. See rõhutab soovi digitaalses arengus aktiivselt ja informeeritult osaleda. Siiski on mitmeid takistusi: 70 protsenti inimestest on mures oma andmete turvalisuse pärast, mis takistab neil digiseadmeid kasutada. Tehniliste teadmiste puudumine on ka põhjuseks, miks 34 protsenti loobub digitehnoloogiatest.

Tee digitaalse osaluseni

Digitaalse osaluse edendamiseks toimub üleriigiline digipäev 7. juunil 2024. Ligikaudu 2000 aktsiooniga, mis hõlmavad töötubasid, seminare ja dialooge, on algatuse „Digitaal kõigile” eesmärk tõsta teadlikkust digioskustest ja julgustada ühiskonda uute tehnoloogiatega kaasa lööma. Föderaalne digiminister dr Volker Wissing avab ürituse ja peab peakõnesid, et edendada pühendumust digitaalsele tulevikule.

ELi digitaalse ümberkujundamise strateegia osana keskendub meie Euroopa piirkond üha enam andmete ja tehisintellekti kasutamisele. Vastavalt postitusele IWD EL seab eesmärgiks, et 2030. aastaks oleks kolm neljandikku ettevõtetest pilvandmetöötluse ja suurandmete kasutamisega tegelevad. Eesmärk on leida tasakaal innovatsiooni edendamise ja liigse reguleerimise vahel, et tagada konkurentsivõime rahvusvahelisel turul.

Üks on selge: digitaalne transformatsioon toob endaga kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Peamine on ühiskonda neid arenguid teadvustada ja asjakohast koolitust pakkuda, et saaksime kõik digitaliseerimise eelistest kasu saada.