Poevaras Rostockis: naise põgenemine lõpeb, kui ta trepist alla kukub!

Poevaras Rostockis: naise põgenemine lõpeb, kui ta trepist alla kukub!

Rostocki Kröpeliner Tori keskuses leidis täna aset intsident, mis tekitas kohalikus ajakirjanduses kõmu. Valju NDR Kaubanduskeskuse kaupluse detektiivid sattusid silmitsi politseile juba tuttava 42-aastase mehega. Kahtlustatav oli püüdnud varastada mitmesaja euro väärtuses esemeid ja tahtis eskalaatorit kasutades põgeneda. Juhtus kahetsusväärne juhtum: mees ajas ümber 73-aastase naise, kes sai kukkudes kergemaid vigastusi. Turvateenistus suutis aga kurjategija kiiresti peatada ja politseile üle anda.

Kriminaalpolitsei uurib nüüd varguse kahtlust. Eriti tähelepanuväärne on see, et sellised juhtumid piirkonnas sagenevad. Jaemüüginumbrid näitavad, et pärast koroonapandeemia lõppu on vargused kiiresti kasvanud. Deutschlandfunk teatab, et 2023. aastal teatati poevargustest umbes 426 000, mis on kõrgeim arv alates 2006. aastast. Põhjuseid on samuti erinevaid: inflatsioon, ostujõu langus ja elukutseliste vargajõukude naasmine ei tee paljude jaemüüjate jaoks lihtsaks.

Veel üks näide Rostockist

Juba 27. mail 2025, vähem kui kolm nädalat enne Kröpeliner Tori keskuses toimunud intsidenti, tabati 19-aastane Ukrainast pärit mees Kröpeliner Tor Vorstadti linnaosas toiduturult. Valju Pressiportaal Ta oli võtnud küpsetise ja söönud selle maksmata. Pärast varem kehtestatud kojujäämise korraldust tahtis ta turule tagasi minna ja üritas töötajaid füüsiliselt rünnata, kui nad teda peatada üritasid. Õnneks viga ei saanud ja kahtlustatav võeti edasise kuriteo ärahoidmiseks vahi alla.

Poevarguste tagajärjed

Mõnel juhul eskaleeruvad vargused kujutavad endast tõsist väljakutset jaekaubandussektorile. 2022. aastal moodustasid laokahjud 4,6 miljardit eurot ja 2023. aastal kasvasid need 4,8 miljardi euroni. Deutschlandfunk hinnangul varastatakse igal müügipäeval kaupa 13 miljoni euro väärtuses. Huvitaval kombel jäävad umbes pooled nendest vargustest avastamata, mis halvendab jaemüüjate olukorda veelgi.

Seetõttu on ennetusmeetmed muutunud oluliseks teemaks. Turvasildid, valvekaamerad ja personali sihipärane paigutamine on levinud vahendid poevarguste ärahoidmiseks. Lisaks on Saksamaal poevarguste eest karistamine selgelt reguleeritud: rahatrahvist vanglakaristuseni, olenevalt süüteo raskusest.

Intsidendid Rostockis peegeldavad seda, mida on täheldatud ka mujal: olukord jaekaubandusmaastikul on jätkuvalt pingeline ja poodide turvalisuse tagamine on täies hoos. Jääb üle loota, et sellised nõuanded ja tegevused kannavad vilja ning parandavad kõikide klientide ostukogemuse turvalisust.