Läänemere üleujutused: lühidalt hoiatused ja praegune veetase!

Läänemere üleujutused: lühidalt hoiatused ja praegune veetase!

Täna, 30. augustil 2025 saavad Mecklenburg-Vorpommerni inimesed vaadata Läänemere veetaset. Need on elanike ja turistide jaoks väga olulised. Praegust veetaset uuritakse üksikasjalikult mõõtejaamade analüüsis sellistes linnades nagu Wismar, Warnemünde, Althagen, Barth, Stralsund, Sassnitz ja Greifswald. Siin on eriti olulised terminid „keskmine madalveekogus” (MNW) ja „keskmine kõrge vesi” (MHW). Warnemünde MNW perioodil novembrist 2010 kuni oktoobrini 2020 on keskmiselt 407 cm, samas kui MHW on antud 617 cm. Ajalooliselt mõõdeti Warnemünde kõrgeimaks üleujutuse tasemeks 770 cm 13. novembril 1872, madalaim oli aga 1967. aasta külmal sügispäeval 332 cm. See näitab selle rannikuala veetasemete tohutut varieeruvust ja seda, kui palju loodus siin õitseb.

Mis saab tormihoogudest edasi? Vastavalt [Ostsee-Zeitung](https://www.ostsee-zeitung.de/lokales/ostsee-hochwasser-aktuelle-ebenestaende-in-rostock-wismar-ruegen-greifswald-am-30-08-2025-JS46P6DERFMUZEBYputCHEMVpe=val. tormid on jagatud erinevatesse klassidesse: tormilaine on 1,00–1,25 m üle keskmise veetaseme, väga tugev tormilaine aga üle 2,00 m. See eristus aitab varakult tuvastada võimalikke ohte rannikuelanikele. Üleujutuse korral hoiatavad kogukondi üleujutuskeskused, politsei või tuletõrje. Kaasaegsed hoiatuskanalid, mis ulatuvad raadiost sotsiaalmeediani, tagavad, et kõik saaksid õigeaegselt informeeritud.

Viimased kogemused tormihoogudega

Sündmused merel ei ole alati sõbralikud. Eelmise aasta oktoobris oli tugev torm, mis tekitas kahju 56 miljonit eurot. Eriti mõjutas see Sassnitzi linna, kes teatas oma infrastruktuuri taastamiseks umbes 42 miljoni euro suurusest rahalisest vajadusest. Lisaks on 6 miljonit eurot vaja kunsttoitumiseks, et kompenseerida liiva kadu randades ja luidetes.

Aga mis põhjustab tormihoogusid? Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel on nende loodusjõudude peamine põhjus tugev tuul, mis surub veemassi vastu rannikut. Lisaks on globaalsed kliimamuutused, mis põhjustavad merevee taseme tõusu ja seega võimalike tormihoogude esialgset taset. Läänetuuled kujutavad endast erilist ohtu Põhjamere rannikul Schleswig-Holsteinis, samas kui põhjatuuled on kriitilised Alam-Saksimaal.

Pilk minevikku ja tulevikku

Saksamaa ranniku tormihoogude ajalugu ulatub 2000 aasta taha. Mõned kõige laastavamad sündmused on aset leidnud viimase 100 aasta jooksul, sealhulgas 1962. aasta katastroofiline torm Hamburgis. Teised märkimisväärsed üleujutused toimusid aastatel 1976, 1981, 1999 ja 2013. Viimati, 2022. aastal, registreeriti Põhjamere rannikul mitu tugevat tormihoogu. Ka Läänemere veetasemed, mida peetakse tormilaineks, kui need on ühe meetri võrra üle keskmise veetaseme, on viimastel aastatel tõusnud, nagu näitavad Wismari mõõtmised. 2017. aastal saavutati väärtused 1,83 m ja 2019. aastal koguni 1,91 m.

Praegusel hooajal 2024/2025 on seni registreeritud vaid kolm tormihoogu, kuid on viiteid sellele, et ilmaolukord võib järgmisel aastal tuua taas intensiivsemad tingimused. Tormide intensiivsuse muutused on selgelt näha iga-aastases suurimas üleujutuses Läänemere mõõtudel ja suurimas loodete üleujutuses Põhjamere mõõtudel, mille perioodilisus on umbes 50–70 aastat.

Tormihoogude sagedus ei pruugi tingimata kasvada, kuid samade ilmastikutingimuste korral võib intensiivsus suureneda. Iga tormilaine on rannikuäärsete elanike jaoks eriline väljakutse ning nõuab ametiasutuste ja avalikkuse pidevat tähelepanu.