Rostock on dilemmas: metsade hävitamine tuuleenergia või töökohtade kaotamise tõttu?

Rostock on dilemmas: metsade hävitamine tuuleenergia või töökohtade kaotamise tõttu?

Rostock seisab silmitsi murrangulise otsusega, mis võib mõjutada mitte ainult linna, vaid ka kogu piirkonda. Tuuleenergiatööstuse suur tarnija EEW plaanib oma tootmispiirkondi Hansalinnas laiendada. Selle projekti raames tahetakse maha võtta ligi 15 hektari suurune põlismets, mis on juba keskkonnakaitsjate meeled kuumaks ajanud. Ajalehe Ostsee-Zeitung andmetel ei peeta heakskiitmisele "ei" võimalust, kuna sellel oleks tohutu mõju töökohtade loomisele ja kindlustundele. Selle heakskiidu olulisus saab selgeks, kui arvestada, et EEW maksab igal aastal Rostockile miljoneid kaubandusmakse ja laienemine on 1000 töökoha tagamisel ülioluline.

Kuid see pole ainus uudis Rostockist. Samal ajal kui linn püüab EEW laienemiseks heakskiitu saada, on allkirjastatud ka uus leping avamere tuulepargi ehitamiseks. Alates 2028. aastast peaks Gennakeri nime all tuntud tuulepark andma energiat enam kui miljonile majapidamisele. EEW kui usaldusväärne terastorude tootja panustab 63 tuuleturbiinide terasvundamenti. Projekt ei kujuta endast mitte ainult olulist sammu taastuvenergia suunas, vaid tagab ka üle 1000 töökoha mitmeks aastaks, tugevdades veelgi Rostocki piirkonna majanduslikku stabiilsust, nagu NDR teatab.

Keskkonnakaitse vs majanduslik vajadus

Sellest hoolimata on keskkonnakaitse küsimus endiselt tundlik valdkond. Looduskaitse on vastandatud majanduslikele huvidele, samal ajal kui otsustajad seisavad silmitsi raske valikuga, mida eelistada. Võimalus luua uusi töökohti ja heaolu EEW laienemise kaudu on vastuolus metsa säilitamist nõudvate keskkonnakaitsjate muredega. See mets ei ole mitte ainult koduks mitmesugustele loomaliikidele, vaid mängib olulist rolli ka linna ökosüsteemis.

Föderaalvalitsusel on selged eesmärgid: tuuleenergia laiendamine merel peaks kasvama 2030. aastaks 30 gigavatini ja 2045. aastaks 70 gigavatini, selgub Saksamaa meresadamate analüüsist. Nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamine nõuab offshore-turgude märkimisväärset kasvu. Sellest tulenevalt on täiendava võimsuse loomine Saksamaa meresadamates hädavajalik, et tagada sujuv logistika ja vajalike tuulikute ehitamine.

Tuleviku väljakutsed

Avamere tuuleenergia laiendamine ei nõua mitte ainult lisaruumi raskeveokite logistika jaoks, vaid ka suuri investeeringuid meresadamate infrastruktuuri. Ekspertide hinnangul võib lähiaastatel vaja minna kuni 7000 uut avameretuulikut, millest igaüks on üle 300 meetri kõrge ja kaalub üle 2500 tonni. Neid väljakutseid silmas pidades on EEW projekt seda olulisem, et ainult tugeva tootmisvõimsuse ja töökohtade baasiga jääb Rostocki asukoht Saksamaa offshore-turul konkurentsivõimeliseks.

Järgmised kuud on otsustava tähtsusega Rostocki tulevikusuuna määramisel. Kas linn annab survele järele ja annab loa EEW laiendamiseks? Või seab see keskkonnakaitse esikohale? On selge, et siin ei tehta mitte ainult ärilist otsust, vaid tuleb panna alus ka piirkonna majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. Ilmne dilemma nõuab nutikat ja koordineeritud lähenemisviisi nii majanduse elavdamiseks kui ka keskkonna kaitsmiseks.

Igal juhul võib öelda: Rostock on õigel teel, et saada oluliseks taastuvenergia keskuseks, kui kõik asjaosalised on valmis kokku võtma ja ühiseid lahendusi leidma. Ja nii tundub, et sõnal "ei" selles arutelus vaevalt mingit rolli mängitakse.