EL suurendab survet Venemaale: uus sanktsioonipakett naftale ja gaasile!
EL otsustas 18. juulil 2025 tugeva sanktsioonide paketi Venemaa vastu, et nõrgestada veelgi nafta- ja energiatööstust.

EL suurendab survet Venemaale: uus sanktsioonipakett naftale ja gaasile!
Euroopa Liit kiitis reedel heaks uue Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi, mis on 18. korda alates Ukraina sõja algusest. Nende meetmete eesmärk on Venemaa nafta- ja energiatööstust veelgi kahjustada. See on selge, kuna Venemaa toornaftale kehtestatakse paindlik hinnapiir, mis jääb nüüd 15 protsenti alla keskmise turuhinna. See samm järgib kogemust varasemast 60 dollarist barreli hinna ülemmäärast, mida peeti suures osas ebatõhusaks, kuna sellel oli liiga palju lünki. Seda ta raporteerib Finantsekspress, et vaatamata sanktsioonidele müüs Venemaa suurema osa naftaekspordist kõrgemal hinnatasemel.
EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas ütles, et see sanktsioonide pakett on üks tugevamaid Venemaa vastu, samas kui Ukraina president Volodymyr Zelensky kirjeldas meetmeid kui "õigeaegseid ja vajalikke", eriti arvestades Venemaa intensiivseid rünnakuid. Uued sanktsioonid hõlmavad ka tehinguid, mis on seotud Nord Streami gaasitorudega ning paljude pankadega, kes aitavad neist sanktsioonidest mööda hiilida. Vastavalt Associated Press Musta nimekirja sattus 105 Venemaa varilaevastiku laeva, mis suurendas sanktsioonidega laevade koguarvu üle 400.
Poliitilised takistused ja läbirääkimised
Kokkulepe uute sanktsioonide osas ei olnud täiesti probleemivaba ja Slovakkia blokeeris selle alguses. See oli väljendanud muret, eriti seoses Venemaa gaasi impordikeelu majanduslike tagajärgedega alates 2028. aastast, kuid lõpuks nõustuti pärast kinnitust, et tõsiseid majanduslikke tagajärgi ei kaasne.
Nagu Deutsche Welle teatab, leiti kompromiss, mis peaks tagama ka nafta hinna ülempiiri regulaarse korrigeerimise. See mõjutab müüki sellistesse riikidesse nagu India, Hiina ja Türgi. Lisaks saavad sanktsioonid ettevõtted, kes veavad Venemaa naftat alla uue hinnalae.
Arutelu sanktsioonide tõhususe üle on EL-i liikmesriikides jätkuvalt pingeline. Kriitikud kahtlevad, kas need meetmed võivad tegelikult mõjutada Kremli strateegiat, samas kui toetajad ootavad Venemaale märkimisväärset majanduslikku kahju.
Pilk tulevikku
Lisaks Nord Streami torujuhtmetega seotud tehingute keelule seotakse rahvusvahelisest finantssüsteemist SWIFT lahti veel 22 panka, sealhulgas kaks Hiina panka. See on selge märk ELi jätkuvast survest Venemaale. Kuid väljakutsed on endiselt suured: USA dollar domineerib ülemaailmses naftakaubanduses, mis piirab oluliselt ELi võimet neid meetmeid jõustada.
Pikemas perspektiivis on näha, kas uutel sanktsioonidel on kavandatud mõju ja mil määral need tegelikult survestavad Venemaa juhtkonda president Vladimir Putini ümber. Teema on jätkuvalt plahvatusohtlik ja kujundab kindlasti ka edaspidi poliitilisi arutelusid Euroopas.