32 küüditamist ringkonnas: intensiivrikkujad tabamuste nimekirjas!

32 küüditamist ringkonnas: intensiivrikkujad tabamuste nimekirjas!

Mecklenburgi järvepiirkonnas on näha selget tendentsi: 2025. aasta esimesel poolel saadeti riigist välja 32 varjupaigataotlejat, kelle suhtes oli keeldutud. See arv on eelmiste aastatega võrreldes stabiilne. Näiteks 2024. aastal 59 ja 2023. aastal 58 ringkonnast pärit välismaalast repatrieeriti nende päritoluriiki, teatati. Põhja kuller teatatud.

Eriti silmatorkavad on mitmete intensiivsete õigusrikkujate juhtumid, keda ähvardab väljasaatmine. 21-aastane egiptlane mõisteti süüdi süütamises süütamises ja talle määrati seitsmekuuline vanglakaristus. 16. veebruaril 2024 süütas ta oma kambris madratsi, tekitades sellega kahju 8000 euro väärtuses. Teine juhtum on seotud tuneeslasega, keda tuntakse "vanaröövlina", kes vastutab 18 eaka naise omastamise eest ja keda ähvardab ka pärast kolmeaastase vanglakaristuse kandmist riigist väljasaatmine.

Küüditamised ja nende raskused

Väljasaatmine võib aga olla keeruline. Näiteks 19-aastane Sierra Leonest pärit mees mõisteti rea kuritegude eest kaheks aastaks ja kaheks kuuks noortevanglasse. Tema identiteedi puudumine tekitab probleeme, kuna tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid – see muudab repatrieerimise oluliselt keerulisemaks. Eelseisva väljasaatmise surve all on ka Marokost pärit noormees, kes pidi kandma raskendatud süütamise eest aasta ja kümne kuu pikkust vanglakaristust.

Laiemas kontekstis ei ole kogu küüditamispraktika vaieldamatu. Praeguse õigusolukorra kohaselt ei tohi varjupaigataotlejaid piiril tagasi saata. Selle järgi Meediateenuste integreerimine Sellest määrusest võidakse vabastada ainult inimesed, kes on selles riigis selgelt haavatavad. Praegused arengud näitavad, et sellised riigid nagu Poola, Austria ja Šveits ei soovi varjupaigataotlejaid Saksamaalt tagasi võtta. Teie negatiivne suhtumine võib olukorda veelgi keerulisemaks muuta.

Statistika ja tulevikuprognoosid

Pilk üldarvudele näitab probleemi mõõdet. 2024. aastal küüditati üle Saksamaa kokku 20 084 inimest. Peamised päritoluriigid on Gruusia, Türgi, Afganistan ning Põhja-Makedoonia ja Süüria kodanikud. Mõjutatud on ka alaealised: 2024. aastal oli väljasaadetute hulgas 3687 alaealist, mis on varasemate aastatega võrreldes rohkem. Teine aspekt on see, et föderaalvalitsus tegutseb praegu Euroopa õiguse vastu, kui ta varjupaigataotlejaid piiridel tagasi lükkab – vähemalt nii on Euroopa Kohus otsustanud.

Eks ole näha, kuidas olukord lähikuudel areneb. Poliitikutel oleks hea võtta arvesse õiguslikku alust ja vajalikke humanitaaraspekte – sest lõppkokkuvõttes on abivajajatega tegelemine ühiskonnale tervikuna väljakutse, mis tekitab sageli palju rohkem küsimusi, kui suudab vastuseid anda. Praegused sündmused näitavad aga, et nii võimude tegevus kui ka tagasisaatmisvõimalused peavad liikuma selges suunas, et arvestada nii seaduslikke nõudeid kui ka humanitaarvajadusi.

Tuleviku jaoks on oluline näha, kuidas osariigi ja föderaalvõimud selle probleemiga tegelevad, eriti arvestades 45 337 inimest, kes 2024. aastal Saksamaa piiridel tagasi lükati. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur hoiab kinni. Põnev on näha, kuidas õiguslik raamistik ja poliitilise tahte väljendused lähiaastatel arenevad.