32 Küüditamist ringkonnas: intensiivsed õigusrikkujad käivitusloendis!

32 Küüditamist ringkonnas: intensiivsed õigusrikkujad käivitusloendis!

Schwerin, Deutschland - Mecklenburgi järvepiirkonna rajoonis on näidatud selget suundumust: 2025. aasta esimesel poolel küüditati 32 tagasilükatud varjupaigataotlejat. See arv on varasemate aastatega võrreldes stabiilne. Näiteks 2024. aastal omistati 59 ja 2023. aastal oma päritoluriikidele 58 ringkonnast pärit välismaalast, nagu teatas Eriti silmatorkavad mitmete intensiivsete kurjategijate juhtumid, kellel on küüditamine. 21-aastane egiptlane mõisteti süüdi tõsises süütamises ja ta sai seitsme kuu pikkuse vanglakaristuse. 16. veebruaril 2024 oli ta süütanud oma kambris madratsi, mille tulemuseks oli 8000 eurot. Veel üks juhtum puudutab "vanaema röövel" tuntud tuneesia keelt, kes vastutab 18 vanema naise omastamise eest ja on ka enne kolmeaastast vanglakaristust küüditamist.

laiemas kontekstis pole kogu küüditamise tava vaieldamatu. Praeguse õigusliku olukorra kohaselt ei tohi varjupaigataotlejaid piiril tagasi lükata. Vastavalt meediateenuste integreerimine Selles riigis võib tunnustada ainult selle regulatsiooni haavatavaid isikuid. Praegused arengud näitavad, et sellised riigid nagu Poola, Austria ja Šveits ei näita olevat valmis Saksamaalt varjupaigataotlejaid. Teie negatiivne suhtumine võib olukorra keerukamaks muuta.

statistika ja tulevikuprognoosid

Üldnumbrite pilk illustreerib teema mõõdet. 2024. aastal küüditati kogu Saksamaal kokku 20 084 inimest. Päritolu peamised riigid on Georgia, Türgi, Afganistan, samuti Põhja -Makedoonia ja Süüria kodanikud. Mõjutatud on ka alaealisi: 2024 oli 3687 alaealise küüditatud alaealiste hulgas, mis võrreldes varasemate aastatega. Teine aspekt on see, et föderaalvalitsus tegutseb praegu Euroopa seaduste vastu, kui ta lükkab ümber varjupaigataotlejad piiridel - vähemalt seda hindab EUGH.

Jääb üle vaadata, kuidas olukord lähikuudel areneb. Poliitikutel on hea uurida juriidilisi aluseid ja vajalikke humanitaarseid aspekte - kuna lõppkokkuvõttes on abivajavate inimestega tegelemine ühiskonnale tervikuna väljakutse, mis tekitab sageli palju rohkem küsimusi kui vastused. Kuid praegused protsessid näitavad, et nii ametivõimude kui ka tagasisaatmisvõimalused peavad minema selges suunas, et võtta arvesse nii juriidilisi nõudeid kui ka humanitaarvajadusi.

Tuleviku jaoks on oluline näha, kuidas osariigi ja föderaalvõimud selle teemaga tegelevad, eriti kui vaadata 45 337 inimest, kes lükati tagasi Saksamaa piiridel 2024. aastal, näiteks poliitilise hariduse föderaalne keskus . Jääb põnev, kuidas lähiaastatel on õigusraamistik ja tahte poliitiline väljendus.