Skandaal Wismari arsti ümber: ravi ilma loata ja kahju tekitamine!

Skandaal Wismari arsti ümber: ravi ilma loata ja kahju tekitamine!

Wismaris tekitab segadust esteetilise meditsiini intsident. Loode-Mecklenburgist pärit Helga Siemund otsis oma kulmukortsude silumiseks uut ravi ja otsustas lasta hüaluroonhapet süstida Wismari spetsialistil. Rostockis tehti kaks Botox-ravi, kuid lootus tõhusamale meetodile oli pettunud. 2023. aasta märtsis ja aprillis raviti Helgat kokku kahel korral ja maksti 870 eurot sularahas – ilma kviitungita, mis oleks pidanud niimoodi punase lipu heiskama [Ostsee-Zeitung].

Pärast raviprotseduure aga halvenes Helga seisund järsult. Soovitud paranemise asemel tekkisid otsmikule sügavamad kortsud, punetus ja punnid. Tema uus arstide meeskond väljendas peagi muret: ilmselt polnud teda ravival arstil Saksamaal arstina tegutsemise luba ning pettumust valmistas ka tema veebileht, kuna sellel polnud õiguslikke nõudeid. Katarina Sass MV arstide liidust andis mõista, et kogu praktiseerijatelt nõutav teave peab olema seaduslik.

Sissepääs ja kvalifikatsioon

Teine probleem oli see, et tema kodumaa arstitõendid ei olnud korralikult allkirjastatud ja templiga kinnitatud. See detail tekitas tundlikkust Helga uutes arstides, kes väljendasid tõsist muret tema kvalifikatsiooni pärast. Saksamaal on arsti kutsealal tegutsemiseks vaja riiklikult tunnustatud tegevusluba. Kuna litsentse väljastav asutus arsti ei tundnud, näib oletatavat, et tal ei ole Mecklenburg-Vorpommernis meditsiinipraktika luba.

Ajakirjas Ostsee-Zeitung avaldatud artikkel ja lõpuks ka Helgared advokaat teatasid4. 870 eurot tagasi. Seda enam, et Wismari arst pole väidete osas veel seisukohta võtnud, samal ajal kui tema abikaasa ähvardas laimu eest kohtusse kaevata.

Hüaluroonravi ohud

Üldiselt on hüaluroonravi populaarsed, kuna need on suhteliselt minimaalselt invasiivsed. Vastavalt DGA on erinevaid preparaate, mis sõltuvad nahatüübist, piirkonnast ja soovitud tulemusest. Siiski, kui seda kasutatakse valesti, võivad tekkida soovimatud kõrvaltoimed, nagu Helga kirjeldatud. Lisaks tuleb alati arvestada selliste riskidega nagu allergia. Seetõttu on ülioluline, et selliseid süste teeksid ainult kvalifitseeritud spetsialistid.

Seda huvitavam on praegune kohtupraktika, mida [Deutschlandfunk]is käsitletakse (https://www.deutschlandfunk.de/bgh-nicht-vorher-nachher-werbung-fuer-hyaluron-spritzung-102.html). Seal selgub, et teatud iluprotseduure, sealhulgas hüaluroonhappesüste, ei tohi arstid enne ja pärast piltidega reklaamida. Selle määruse eesmärk on vältida patsientide kiusatust läbida protseduure, mis pole meditsiiniliselt vajalikud, ja seega keskenduda ravi kvaliteedile.

Helga Siemundi lugu tõstatab küsimuse, kui turvalised on patsiendid esteetilise meditsiini maailmas. Lisaks kutsekvalifikatsiooni olulisusele on olulisem kui kunagi varem, et patsiendid oleksid hästi informeeritud ning pööraksid suurt tähelepanu sertifikaatidele ja raviarstide usaldusväärsusele.