Kasvav vägivald koolides: koolijuhid löövad häirekella!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

MV haridusministrite konverentsil käsitletakse koolivägivalda, digiharidust ja õpilaste vaimset tervist.

Bildungsministerkonferenz in MV thematisiert Gewalt an Schulen, digitale Bildung und mentale Gesundheit der Schüler.
MV haridusministrite konverentsil käsitletakse koolivägivalda, digiharidust ja õpilaste vaimset tervist.

Kasvav vägivald koolides: koolijuhid löövad häirekella!

Mecklenburg-Vorpommernis on päevakorral tõsine probleem: kasvav vägivald koolides. See selgus praegusel liidumaade haridusministrite konverentsil, mis toimub 25.-27. juunini Klützis Bothmeri lossis. Koolijuhid ja lapsevanemad kutsuvad üles sel teemal kiiremas korras arutlema, päevakorras on ka digiseadmed ja õpetajakoolitus. Ostsee-Zeitung teatab üliõpilaste üha suureneva murekoha legaliseerimisest.

Steffen Kästner, CJD-Christophorusschule'i direktor on täheldanud, et eriti 10. klassi ja vanemad õpilased tarbivad regulaarselt kanepit. Ta rõhutab, et õppetööd see otseselt ei mõjuta, kuid mõju õppeedukusele on ilmne. See teema käib käsikäes paremäärmusluse probleemiga, millest raporteerib MV riikliku üliõpilasnõukogu esimees Felix Wizowsky. Sellesuunalised sündmused mõjutavad juba koolide igapäevaelu.

Digipakt ja igapäevane koolielu

Teine teema, mida ministrite konverentsil arutatakse, on digipakt 2.0. Esimene digipakt andis kokku 6,5 miljardit eurot, kuid Deutsches Schulportal näitab, et raha on nüüdseks peaaegu ära kasutatud. Digipakti 2.0 kavatsetakse jätkata, kuid see ei vasta ootustele. Paljud koolid, eriti ebasoodsas keskkonnas, kurdavad ebapiisava tehnilise varustuse ja pideva täiustamise vajaduse üle.

2023. aasta juunikuu uuringu kohaselt näeb 50 protsenti õpetajatest suurt vajadust tegutseda, samas kui 61 protsenti märgib, et nende asukohas olevad digiseadmed on ebapiisavad. Sellest hoolimata on 69 protsenti õpetajatest veendunud, et tunnevad end digimeedia kasutamisel pädevana.

Vaimse tervise ja koolipsühholoogid

Teine pakiline probleem on õpilaste vaimne tervis. Föderaalne üliõpilaskonverents nõuab koolipsühholoogide toetamise parandamist ja igakülgset regulatsiooni: üks psühholoog iga 300 õpilase kohta ja üks sotsiaaltöötaja iga 150 õpilase kohta. Seda vajadust toetavad 2024. aasta noorteuuringu tulemused, mis näitavad juurdepääsu puudumist olulistele teemadele, nagu psühholoogiline stress ja stress koolides. DW teatab, et üle 40 protsendi õpetajatest märkab koolides vägivalda ja kiusamist.

Nõudlus koolipsühholoogia valdkonna töötajate arvu järele muutub üha valjemaks, seda enam, et koroonapandeemia järelmõjud pole veel kaugeltki möödas. Pärast pikka sulgemist on paljudel õpilastel raskusi stressi ja konfliktidega toimetulekul, mis on osaliselt tingitud mobiiltelefoni liigsest kasutamisest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et haridusmaastiku ees seisvad väljakutsed on keerulised. Olgu selleks vägivald koolides, digiseadmed või õpilaste vaimne tervis, on aeg kõigil asjaosalistel – õpetajatest lapsevanemate ja poliitikuteni – kokku võtta.