Piimahinnad tõusevad, aga kaua talud mängus püsivad?

Piimahinnad tõusevad, aga kaua talud mängus püsivad?

Põhja-Saksamaa piimatootjate seas on praegu õhus positiivne meeleolu. Praegune piimahind on ületanud 50 senti liitri kohta, mis annab põllumeestele lootust. See on pikim periood alates 1980. aastatest, mil on täheldatud püsivalt kõrgeid piimahindu. Siiski on väljakutseid, mis tuleb ületada. Nagu Elite Magazin teatab, seisavad investeeringud uutesse lehmalautadesse kogu Saksamaal. Paljud ettevõtted on sunnitud jätkama vanade, amortiseerunud laudade opereerimist, samas kui üha kasvavate standardite järgimine tekitab ebakindlust.

Praegu on mõned 200-lehmalised farmid isegi loobumas ning vaatamata kõrgele piimahinnale täheldame lehmade arvu langust, eriti Saksamaa põhja- ja loodeosas. Kõrged hinnad võivad olla lühiajaliselt atraktiivsed, kuid need säilitavad ka struktuure, mis ei ole konkurentsivõimelised. Piimatootmise tuleviku kindlustamiseks vajavad põllumehed piima ja liha eest pidevalt head tulu. Lisaks on otsustava tähtsusega ehitusõiguse lihtsustused ning bürokraatia ja tootmisnõuete vähendamine. Talu potentsiaalsed järeltulijad igatsevad selgeid signaale poliitikast ja kaubandusest.

Loomade heaolu ja piimahinnad: põnev suhtlus

Teine oluline piimahindu mõjutav aspekt on kasvavad nõuded loomade heaolustandarditele. Ife Kieli toiduökonoomika instituudi praegune uuring uurib kõrgemate loomade heaolustandardite finantsmõju piimatootmises. Milchlandi andmetel kasvab tarbijate huvi loomade heaolu vastu, kuid läbipaistvus kannatab erinevate märgiste rohkuse tõttu.

Uuring näitab, et loomade heaolu paremate standardite kehtestamine põhjustab ettevõtetele lisakulusid. Loomade heaolumärgise algtaseme eest peavad põllumehed ootama keskmiselt 2,28 senti liitri kohta, lisatasu eest tuleb maksta isegi 2,64 senti. Meiereidel tuleb leppida ka lisakuludega, mis võivad olenevalt ettevõttest jääda 5,7–18,9 senti liitri kohta. Ühtne valitsuse toetatud loomade heaolu märgis aitaks nendest väljakutsetest üle saada ja suurendada tarbijate arvu, kes on valmis maksma.

Turuosad ja tarbimistrendid

Uuringus osaleb ka 159 Saksamaa piimatootjat, kellest 64 toodavad joogipiima. Ainult 10–12 neist ettevõtetest töötleb toorpiima kõrgemate loomade heaolu standarditega. Kuigi nende kõrgemate standarditega toorpiima osakaal on endiselt madal, näitavad need tõusutendentsi, nagu analüüs muljetavaldavalt näitab. 2019. aastal toodeti Saksamaal joogipiima 4 miljardi liitrini, millest 3,3 miljardit liitrit läks toidukaupade jaemüüjatele.

Eramajapidamiste kogutarbimine näitab aga langustrendi, mis on viimastel aastatel langenud ligikaudu 2 protsenti aastas. Eelkõige langes aastatel 2018–2019 5,3 protsenti – trend, mis peaks panema meiereid ja põllumehi mõtlema, kuidas nad saaksid oma tooteid tarbijatele atraktiivsemaks muuta.

Põhja-Saksamaa piimatootmise tulevik ei sõltu seega mitte ainult hindadest, vaid ka sellega seotud standarditest ja võimest kohaneda turu muutuvate nõudmistega. Järgmine periood näitab, kuidas tööstus neile väljakutsetele reageerib.