Panganduskonflikt Liibanonis: kas lünkade seadust eiratakse?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Rahandusminister Yassine Jaber ja ABL arutavad lünkade seadust ja Liibanoni panganduskriisi mõjusid 19. novembril 2025.

Finanzminister Yassine Jaber und die ABL besprechen die Gap Law und die Auswirkungen der Bankenkrise im Libanon am 19.11.2025.
Rahandusminister Yassine Jaber ja ABL arutavad lünkade seadust ja Liibanoni panganduskriisi mõjusid 19. novembril 2025.

Panganduskonflikt Liibanonis: kas lünkade seadust eiratakse?

Eile toimus oluline kohtumine Liibanoni rahandusministri Yassine Jaberi ja Association des banques du Liban (ABL) vahel. Arutelude keskmeks oli plahvatuslik lõheseaduse teema, mis on osutunud riigile väljakutseks. Arutelud keerlesid pankade, Liibanoni riigi ja Banque du Libani vaheliste lõhede katmise ümber. Paljud loodavad varajast lahendust, kuid võlgade olukord on endiselt rõhuv ja lahendamata.

Kohtumisel püüti leevendada pingelist olukorda pärast eelmisel koosolekul puhkenud tulist vaidlust. Kuigi meeleolu oli pingevaba, sai selgeks, et lõheseaduse lähenemine ja pangandussektori restruktureerimine on veel kaugel. Paljude jaoks on praegune kriis endiselt SÜSTEEMILINE probleem, isegi kui Liibanoni riik seda oma õigustekstides ei käsitle.

Uued lähenemised ja ettepanekud

Banque du Libani kuberner Karim Souhaid märgib oma õigusanalüüsis, et kriisil pole võimalust seni, kuni süsteemsete probleemide olemust ei tunnistata. Minister Jaber aga püüab tulla välja ettepanekuga, mis näeks ette tagasiulatuva pangakontode juriidilise ja raamatupidamisliku läbivaatamise. Siiski puuduvad konkreetsed kriteeriumid, mis tähendab, et eksperdid suhtuvad ettepanekusse skeptiliselt.

Vastuoluline punkt on vihje, et osa hoiustest võidakse devalveerida või isegi tühistada. Kavandatav ÜPP seadus võib seda veelgi edasi lükata, tekitades niigi ebakindlat finantsolukorda arvestades täiendavaid kahtlusi. Küsimused Samer Hammoudi juhitud pangandusjärelevalve komisjoni senise tegevuse kohta heitsid keerulisele olukorrale lisavalgust.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) seisukoht näib aga olevat muutumatu: surve on pankade aktsiate likvideerimisel ja riigi vastutusest vabastamisel. See näitab, kui keerulised on praegused struktuurid ja nende reformid. Lõhe rahandusminister Jaberi ja ABL-i vahel jääb muutumatuks, rõhutades jätkuvat ebakindlust pangandussektoris.

Üldtingimused Liibanoni pankadele on pingelised ning väljapääsu saab leida vaid nutikate ja sihipäraste lahendustega. Kuigi poliitilisel areenil käib võitlus, on säästudel istuvate kodanike mured kõikjal. Praegu nõuavad arengud finantsmaastikul otsustajatelt rohkem kui kunagi varem head kätt ja tarkusehetki.

Hingamisruumi võiks pakkuda kriisiohjestrateegia, mis ei keskendu ainult pankadele, vaid ka inimeste muredele. Järgmised sammud jäävad ootamata, eriti arvestades globaalseid muutusi ja väljakutseid, mis võivad liibanonlasi ees oodata.