Jalgpalli aususe kaotamise kohta: Jan Lammers hoiatab ohtlike muutuste eest!

Jalgpalli aususe kaotamise kohta: Jan Lammers hoiatab ohtlike muutuste eest!

Jalgpallis on viimastel aastatel palju muutunud ja see kajastub ka endiste kohtunike arvamustes. Kunagi Emdenis tegutsenud Jan Lammers ei pane jalgpallis aususe arengusse põrmugi lugu. Ta rõhutab, et kohtunike otsuste aktsepteerimine ning mõistmine mängijate ja ametnike vahel on märgatavalt vähenenud. "Siis oli ideede vahetamine pärast mängu enesestmõistetav," ütleb Lammers, kes on rahul, et lõpetas kohtunikukarjääri enda tingimustel, kuid mitte halbade kogemuste, vaid kohtunikutööga kaasneva suure pingutuse tõttu. NWZonline.

Lammers näeb spordis ühiskonna peegeldust. "Puudub vastastikune mõistmine," jätkas Lammers. Tal on positiivsed kogemused poolprofessionaalses sektoris, kus vaenulikkust on palju vähem. Noorena kaalus ta ringkonnaliigas kohtunikuna asumist, kuid mõistis, et mänguviis ei sobi talle. Oma seisukohtades kutsub ta üles pöörduma tagasi suurema õigluse juurde nii kohtunike kui ka vastaste suhtes. Teised spordialad võiksid siin kindlasti eeskujuks olla.

Mida aus mäng tegelikult tähendab?

Aus mäng on keeruline mõiste ja tähendab palju enamat kui lihtsalt reeglite järgimist. See hõlmab ka isiklikke väärtusi, nagu enesekontroll ja vastaste austusega kohtlemine. Mõiste päritolu on ebaselge, kuid sellest on kujunenud tänapäevases spordis põhiline moraalne hoiak. Spordieetika leksikonis on aus mäng defineeritud kui püüdlus tagada võrdsed võimalused ja austus kaasmängijate vastu, mis hõlmab ühelt poolt nii formaalseid, reeglitele vastavaid aspekte kui ka teiselt poolt mitteformaalseid aspekte, näiteks üksteise austusega kohtlemist. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, nagu ka platvorm, mängivad üliolulist rolli TFV kirjeldab.

Jalgpalliväljakul, kus igapäevaelu iseloomustavad füüsilised katsumused ja duellid, muutub ausa mängu säilitamine keerulisemaks. Surve võidule viib sageli selleni, et mängijad rikuvad reegleid ja eiravad seega õiglust. Teismelised saavad sageli teada, et ebasportlik käitumine võib edule kasulik olla, mis on murettekitav areng. Harvad pole ka agressioonid kohtunike vastu, eriti kui otsused tehakse valesti.

Fair Play – probleem kogu ühiskonnale

Kuid mitte ainult spordis pole vaja õigluse osas järele jõuda. Sotsiaalne vastutus ei peaks kehtima ainult väljakul, vaid ka väljaspool seda. Viimastel aastatel on teadlikkus jätkusuutlikkusest kasvanud. Sporditarbeid toodetakse sageli ebainimlikes tingimustes ja suurtel spordiüritustel on suur ökoloogiline jalajälg. Ka siin kostab hääli, mis nõuavad suuremat läbipaistvust ja vastutust. Sellised üritused nagu sari “Arenguga seotud haridus Saksamaal” võtavad selle vastutuse, mis on Euroopa Spordi Arendus- ja Vabaajauuringute Instituudi hinnangul oluline ka muude valdkondade jaoks. Seda mitte ainult ei arutata, vaid julgustatakse aktiivselt arutlema spordi sotsiaalse vastutuse üle. Osalesid kogenud seminarijuhid, nagu dr. Karen Petry ja Nina Seibert, et heita valgust olulistele õigluse ja vastutustundega seotud küsimustele, nagu allpool kirjeldatud. DSHS Köln tuleb lugeda.

Lõpuks tuleb veel öelda, et aususe küsimus spordis peegeldab sotsiaalseid väärtusi ja norme. Nii sportlastel kui ka ühendustel on aeg teha koostööd konstruktiivsete lahenduste kallal, et uuesti määratleda ja keskenduda ausale mängule.