16-aastase mõrv: psühholoogiliste probleemidega varjupaigataotleja arreteeriti!

16-aastase mõrv: psühholoogiliste probleemidega varjupaigataotleja arreteeriti!

Göttingenis on viimastel päevadel kõmu tekitanud šokeeriv juhtum. Reedel arreteeriti Iraagist tagasilükatud varjupaigataotleja, 31-aastane mees, keda kahtlustati Friedlandi raudteejaamas 16-aastase tüdruku tahtlikus tõukamises vastu mööduvat rongi. Mõrvarühmale teatati vahetult pärast noorte surma raskest mõrvast, kuna riigiprokuratuur eeldas asjaolude tõttu mõrva. Uurijad nõustuvad, et on ebatõenäoline, et tegemist oli lihtsalt õnnetusega, kuna 16-aastane nooruk oli juhtumi toimumise ajal telefoni teel ja kukkus [Göttingeri sõnul] vastu rongi külge. Tageblatt](https://www.goettinger-tageblatt.de/lokales/goettingen-lk/goettingen/maedchen-in-friedland-getoetet-nach-festnahme-soll-gutachten-soll- Schuldfaehigkeit-klaeren-OLYBPUGTUJGQCUXBX54YUGQLCUBX54.

Kahtlustatav leiti varem raudteejaamast pärast seda, kui ta oli mitu korda märatsenud. Kuid esialgu polnud vahistamiseks ühtegi tungivat põhjust, mistõttu ta vabastati ajutiselt. Kuid mees äratas taas tähelepanu, kui ta viidi Friedlandi piiritransiidilaagrisse. Seal ilmnesid tal psühholoogilised kõrvalekalded ja ta lubati Asklepiose kliinikusse. Vigastatud teismelise surnukehalt leitud DNA jäljed viisid tema hilisema vahistamiseni. See DNA-proov pärines varasemast juhtumist ja mängis keskset rolli kahtlustatava tuvastamisel, kes viibib praegu parandusmajas ja vaikib väidetest.

Psühhiaatri aruanne ja õigusabi

Peagi saadakse psühhiaatriline raport 31-aastase mehe süü kohta. Varem on tal diagnoositud skisofreenia, mis tekitab küsimusi tema süü kohta võimalikul kohtuprotsessil. Alam-Saksi liidumaa siseminister Daniela Behrens kommenteeris vahepeal Dublini reegleid, mis reguleerivad asüülitaotlejate jaotamist Saksamaal ja Euroopas. Behrens rõhutas, et elujõuliste lahenduste leidmiseks on vaja kiiresti tegeleda Dublini menetluse olemasolevate probleemidega ning hoiatas ohu eest, et traagilist juhtumit võidakse ära kasutada ksenofoobia ja vaenu õhutamiseks, kuna [Göttinger Tageblatt](https://www.goettinger-tageblatt.de/lokales/goettingen-lk/goettingen/maedchen-in-friedland-getoetet-nach-festnahme-soll-gutachten-soll- Schuldfaehigkeit-klaeren-OLYBPUGTUJGQCUXBX54YUGQLCUBX54.

Dublini menetlus, mis tagab, et varjupaigataotlusi vaadatakse läbi vaid ühes EL-i liikmesriigis, toob pärast 2015.–2016. aasta pagulaskriisi esile palju puudujääke. See küsimus ei puuduta mitte ainult mõjutatud varjupaigataotlejaid, vaid ka julgeolekuolukorda liikmesriikides. [BAMF](https://www.bamf.de/DE/Themen/AsylFluechtlingsschutz/AblaufAsylverfahrens/Dublin procedúra/dublin procedúra-node.html) kohaselt on EL-i Komisjon pärast seda esitanud reformiettepanekuid Dublini menetluse põhjalikuks läbivaatamiseks ja asjakohaste ametlike protsesside optimeerimiseks.

Dublini määruse väljakutsed

Alates 1990. aastast eksisteerinud Dublini süsteem võeti algselt kasutusele varjupaigataotluste läbivaatamise reguleerimiseks ja mitmekordsete taotluste vältimiseks. Viimastel aastatel on aga muutunud üha selgemaks, et sellel on olulisi nõrkusi. Kuigi varjupaigataotluste arv EL-is aastatel 2012–2016 plahvatuslikult kasvas, jäi Dublini määruse rakendamine ebatõhusaks. Vaid väike osa üleandmistest viidi tegelikult läbi ja ka varjupaigaõiguseta inimeste tagasisaatmine osutus keeruliseks, nagu näitavad [Euroopa Parlamendi] analüüsid (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2020-0245_DE.html).

Praegune olukord, kus leiavad aset traagilised juhtumid varjupaiga- ja rändeküsimustes, tõstatab olulisi küsimusi varjupaigataotlejate põhiõiguste ohust. Eelkõige tuleb reformipüüdluste keskmesse seada laste ja saatjata alaealiste õiguste kaitse. Vastutust Dublini määruse rakendamise eest tuleb jagada õiglasemalt ning liikmesriikide vaheline koostöö on hädavajalik, et lahendada väljakutseid asjatundlikult ja inimlikult.