Võitlus kiirabiarsti pärast: poliitikud nõuavad Viersenile kiireid lahendusi!
Alam-Reini kiirabiarstisüsteem seisab silmitsi väljakutsetega. Miks on poliitikud ja haigekassad vastamisi.

Võitlus kiirabiarsti pärast: poliitikud nõuavad Viersenile kiireid lahendusi!
Vierseni linnaosa astub erakorralises abis otsustava sammu: ka siin võiks peagi kasutusele võtta ka siin mujal Saksamaa piirkondades juba katsetatud telekiirabi arstide süsteemi. Alam-Reinis näevad poliitika ja halduse eest vastutajad selle uue süsteemi eeliseid, mille eesmärk on eelkõige leevendada sageli ülekoormatud kiirabiarste. Kuid mõned takistused tuleb veel ületada.
Telekiirabi süsteemi õiguslik raamistik on nüüdseks selgunud ja vajadus selle kaasaegse toe järele erakorralises meditsiinis on suur. Erakorraliste arstide nappus on üle Saksamaa probleem, mis on eriti märgatav. Kaugabiarstid (TNA) võiksid võtta ülesandeid, mida ei pea tingimata kohapeal täitma, pakkudes seega väärtuslikku leevendust.
Väljakutsed ja pettumus
Vaatamata positiivsetele seisukohtadele on rakendamisel raskusi. Kuidas RP Internetis teatas, et haigekassad keelduvad katmast vajalike tehnoloogiate ja töökohtade kasutuselevõtu kulusid. See on tekitanud viha Vierseni linnaosa volikogu poliitilistes fraktsioonides, kes nõuavad asjaosalistele omavalitsustele suuremat survet lahenduse leidmiseks.
Süsteem on aga juba edukalt kasutusel mujal Saksamaal. Näiteks Aacheni kiirabi kiirabikeskus on eksisteerinud kümme aastat ja pakub ööpäevaringset tuge erakorraliste operatsioonide läbiviimiseks. Siin on saadaval 35 kiirabiarsti, kes toetavad kohapealset kiirabitöötajat. See juhtub näiteks valuravi tellimuste või operatsioonide digitaalse logimise vormis.
Telekiirabiarsti süsteemi eelised
Telekiirabi arstide süsteemil on potentsiaali erakorralist abi põhjalikult parandada. Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele saab TNA päästetöötajatega reaalajas suhelda. See tähendab, et tüütuid teekondi pole enam vaja ja patsientide optimaalse hoolduse tagamiseks saab teha kiiremaid otsuseid ADAC esiletõstmised. Ka teiste liidumaade, näiteks Baieri kogemused näitavad, et tõhus ja ressursse säästev patsientide ravi on võimalik. Uus päästevahend, mis on otseselt integreeritud kiirabiseadusesse, on mõeldud telemeditsiiniabi edasiseks täiustamiseks.
Keskseks punktiks jääb aga kaugabiarstide süsteemi rahastamine. Soetuskulud peaksid kandma liiduriigid, samas kui jooksvad kulud pärast hädaabiteenustega integreerimist peaksid katma ravikindlustusseltside kasutustasud. Lisatuge pakuvad uuenduslikud rahastamisprogrammid, kuid siin tuleb tagada ka pikaajaline perspektiiv ja poliitilised liidud.
Vierseni linnaosas tuleb näha, kas ja kui kiiresti suudavad otsustajad kiirabi järgmisele tasemele viimiseks hädavajalikud reformid ellu viia. Nõudluspõhine kiirabiarstide kasutamine ja kiirem patsiendiabi pole praegusel tervishoiumaastikul mitte ainult soovitavad, vaid hädavajalikud.