Saksimaa rahandusminister hoiatab: uued võlad ei lahenda probleeme!

Saksimaa rahandusminister hoiatab: uued võlad ei lahenda probleeme!

Saksimaal tekitab arutelu uute võlgade üle. Rahandusminister Christian Piwarz väljendab muret tulevases riigieelarves uute laenude võtmise plaanide pärast. Tema hinnangul on see “täiesti vale vastus” Vaba Riigi ees seisvatele struktuuriprobleemidele. Ta rõhutab, et suurenenud tulusid ei tohiks kompenseerida kulude suurendamine. "Peame selgitama, mida Saksimaa saab endale tulevikus lubada," selgitab ta.

Need mured ei ole alusetud. Free State'i jooksvad kulud kasvavad kiiresti ning Piwarz hoiatab märkimisväärse intressikoormuse eest, mis tooks kaasa uusi võlgu. Minister kutsub üles riigieelarve ümber mõtlema, et tulud oleksid pikemas perspektiivis piisavad. "Peame kujundama riiki nii, et saame olemasolevate ressurssidega hakkama," hoiatab ta. Samas räägib ta vajadusest kärpida töökohti avalikus halduses, et kohandada riigipalgaliste arvu väheneva rahvaarvuga. Töökohtade kärpimine peaks toimuma tõhusalt läbi digitaliseerimise, automatiseerimise ja haldusstruktuuride liitmise, võttes arvesse ka vanusega seotud lahkumisi.

Riigivõlg kontekstis

Suur riigivõlg on finantsteaduses alati kuum teema olnud. Neid peetakse riskantseks, eriti kui on vaja vältida kõrgeid intressitasusid. Näiteks Maastrichti kriteeriumid piiravad netolaenu maksimaalselt 3 protsendini SKTst ja riigivõlg 60 protsendini SKTst. Saksamaa on teinud julgustavaid edusamme, kuid võlad kasvasid hiljuti märkimisväärselt koroonapandeemia ja Ukraina sõja tõttu.

Saksamaa riigivõlg kasvas liidu rahandusministeeriumi andmetel 2021. aastal 162 miljardi euro võrra, kokku 2,476 triljoni euroni. Võlakordaja tõusis 68,7%-lt 69,3%-le. Sellised arvud näitavad selgelt, kui oluline on laenuvõtmist kriitiliselt uurida. On ettepanekuid pöörata rohkem tähelepanu kaasaegsele rahateooriale (MMT). Argument on see, et valitsuse kulutused võivad teoreetiliselt suureneda lõpmatuseni, kuni vahendid on saadaval. Sellegipoolest rõhutab Piwarz, et vastutustundlik eelarvepoliitika on Vaba Riigi jaoks hädavajalik, et mitte koormata tulevasi põlvkondi.

Mis meid ees ootab?

Praegune olukord on esimene: erakorralist eriolukorda silmas pidades tehti hiljuti võimalikuks ajutine võlgade vabastamine, näiteks koroonapandeemiaga toimetulemiseks. See võib tähendada, et sellistel riikidel nagu Saksamaa lubatakse teatud tingimustel uuesti rohkem võlgu võtta. Sellegipoolest jääb õhku küsimus: kuidas peaksime selle võlakoormaga toime tulema, ilma et see ohustaks oma tegutsemisvõimet?

"Peame tagama, et tulevased valitsuse kulutused oleksid suunatud ühisele hüvele ja olemasolevatele ressurssidele," järeldab Piwarz. Keegi ei pea oma töö pärast kartma, ütles minister. Endiselt on põnev näha, kuidas Saksimaa ja teised Saksamaa liiduriigid nendele väljakutsetele reageerivad. Rahalise tuleviku kurss tuleb paika panna kohe ja see nõuab olemasolevate vahendite mõistlikku kasutamist.

Üks on kindel: eelarvepoliitika on lähiaastatel määrava tähtsusega, et säilitada tulude ja kulude tasakaal. Riigidefitsiidi vastutustundlik käsitlemine pole oluline mitte ainult Saksimaa jaoks, vaid kõigile, kes selles riigis elavad ja töötavad. n-tv kirjeldab olukorda kui dünaamilist ja väljakutseid pakkuvat bpb ja Föderaalne rahandusministeerium anda olulist kontekstuaalset teavet riigieelarve olukorra kohta.