Sissepääsukinnitusega afgaanid: uus lootus Hannoveris!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ohustatud afgaanid on saabunud Hannoveri lennujaama vaatamata föderaalvalitsuse sissepääsuprogrammile, mis on lõppenud alates 2025. aasta maist.

Am Flughafen Hannover sind gefährdete Afghanen angekommen, trotz beendetem Aufnahmeprogramm der Bundesregierung seit Mai 2025.
Ohustatud afgaanid on saabunud Hannoveri lennujaama vaatamata föderaalvalitsuse sissepääsuprogrammile, mis on lõppenud alates 2025. aasta maist.

Sissepääsukinnitusega afgaanid: uus lootus Hannoveris!

Täna, 31. oktoobril 2025 tervitati Afganistani kodanikke taas Hannoveri lennujaamas. Saabumine on osa vastuolulisest salvestusprogrammist, mis on pärast pikka pausi taaselustatud. Must-punane föderaalvalitsus peatas kaitsetutele afgaanidele suunatud programmi maikuus, kuid mõned kannatanutest suutsid oma lahkumise seaduslikult jõustada. Lõppude lõpuks viibib Pakistanis üle 1900 inimese, kes on vastu võetud, nagu Deutschlandfunk.

Need inimesed on enamasti endised kohalikud Saksa institutsioonide töötajad ja teised, kes kardavad Talibani tagakiusamist oma elukutse tõttu, näiteks advokaadid või inimõiguste ajakirjanikud. Föderaalne siseministeerium annab aga selgelt mõista, et kõik need inimesed peavad enne Saksamaale lubamist läbima ulatusliku protseduuri, sealhulgas turvakontrolli.

Pilk olukorrale Afganistanis

Aga mis tegelikult sunnib nii paljusid afgaane otsima uut elu välismaal? Afganistan, ametlikult tuntud kui Afganistani Islami Emiraat, on riik, mis asub Kesk- ja Lõuna-Aasia ristumiskohas. Mitme naabriga, nagu Pakistan ja Iraan, ümbritsetud riigil on rahutu ajalugu, mida iseloomustavad konfliktid ja võimumuutused. Nagu Wikipedia märgib, ei ole pealinn Kabul mitte ainult riigi suurim linn, vaid ka ajalooline keskus, mida on sajandeid mõjutanud erinevad kultuurid.

Pärast Talibani naasmist 2021. aastal on paljude inimeste julgeolekuolukord riigis muutunud ebakindlaks. Riigis, mida sageli nimetatakse "impeeriumide hauaks", võitlevad kodanikud tõsiste inimõiguste rikkumistega, eriti naiste vastu. Rahvusvaheline üldsus ei ole riiki suures osas tunnustanud, mis halvendab olukorda veelgi.

Humanitaarväljakutse

Afganistani vastuvõtuprogramm ei ole mitte ainult haavatavate inimeste ümberasustamine, vaid toob esile ka käimasoleva humanitaarkriisi. Afganistani hinnanguliselt 40–50 miljoniline elanikkond võitleb äärmuslike majandustingimuste, nõrga tervishoiu infrastruktuuri ja haridussüsteemiga, mida iseloomustab tugevalt sooline diskrimineerimine. Lõppude lõpuks on üle 16 000 kooli, kuid tüdrukute juurdepääs haridusele on endiselt väga piiratud. Pole üllatav, et Afganistan on inimarengu indeksis langenud 182. kohale – need on väljakutsed, millega sealsed inimesed silmitsi seisavad.

Afganistani kodanike saabumine Saksamaale on seega osa palju suuremast mõistatusest, mis ümbritseb Afganistani ja selle kodanike saatust. Jääb üle oodata, kui palju kaitset otsivaid inimesi järgneb järgnevatel nädalatel ja kuudel ning millist tuge nad Saksamaal saavad. Nende inimeste teekond on alles alanud ja järgmised väljakutsed juba ootavad.