Aega on külluses või puudus? Meie aja tajumise väljakutse

Aega on külluses või puudus? Meie aja tajumise väljakutse

Üha enam inimesi näeb aega vaenlasena, mitte väärtusliku kaubana. Tunne, mis on laialt levinud ja teeb meie elu sageli keeruliseks. Pastor Annette Behnken tõstab oma “Sõnas pühapäevaks” esile pidevat kiirenemist, milles me elame, ja küsib, kuidas saaksime sellest kiirest tempost pääseda. Ta viitab piibellikule tarkusele, mis ütleb, et igal asjal tuleb aeg – naermiseks, nutmiseks, töötamiseks ja armastamiseks. Vastavalt aruandele ARD meediateek Perioodilisel vaesusel ja sellest tuleneval survel võivad olla tõsised tagajärjed tervisele, sealhulgas õnnetus ja haigus.

Meie igapäevaelu kiirenev tempo tähendab, et paljudel meist on tunne, et jookseme pidevalt maha. Oluline oleks vaadata aega mitte ainult kui ressurssi, vaid ka kui midagi, millel on väärtus iseenesest. Selle üle mõtiskleb Andreas J. Obrecht ka oma raamatus “Time Wealth – Time Poverty”, kus ta kirjeldab oma kogemusi mahajäetud Vaikse ookeani lõunasaarel. Obrecht kutsub üles mõtisklema iseenda ajataju üle ja esitab huvitavaid argumente, et täitumiseks ei pea alati aega täitma. Teavet selle töö kohta leiate aadressilt lbib.de.

Aja sotsioloogia

Põnev teema on ka ajasotsioloogia, mis uurib sotsiaalset arusaama ajast. Erinevates kultuurides on ajaga erinevad viisid, mis sõltuvad suuresti sotsiaalsetest teguritest. Kuidas Vikipeedia kirjeldab, jahi- ja koristamiskultuuridel puudub sageli abstraktne ajakäsitus, samas kui põllumajandus ja karjakasvatus nõuavad selget ajakäsitust. Industrialiseerimine tõi endaga kaasa veelgi täpsema mõõtmistehnoloogia, mis muutis pöörde aja käsitlemises minutites ja sekundites.

See areng näitab, et meie ajataju on tugevalt seotud ühiskonnaelu korraldusega. Kaasaegsetes ühiskondades tunnustatakse aega üha enam kui väärtuslikku ressurssi, mida tuleb juhtida – nähtust, mida tuntakse ka kui "aeg on raha". Surve üha tõhusamalt töötada toob sageli kaasa ajapuuduse ja ajasurve tunde.

Sellegipoolest on oluline teha paus ja mõelda oma suhtele ajaga. Oma ajatajuga tegelemine võib aidata vähendada stressi ja tõsta elukvaliteeti. Nii saaksime põgeneda pidevast tagajooksmise tundest ja luua igapäevases saginas ruumi kõige vajalikule.