Noaga ähvardamine Hildesheimis: mees arreteeriti pärast ohtlikku juhtumit

Noaga ähvardamine Hildesheimis: mees arreteeriti pärast ohtlikku juhtumit

Murettekitava intsidendiga peeti pühapäeva pärastlõunal Hildesheimis kinni 65-aastane mees, kes ähvardas Alte Heerstrasse parklas noaga. Olukord eskaleerus, kui mees põgenes mitme migranditaustaga ähvardamise järel jalgrattaga sündmuskohalt. Hoiatatud politsei leidis ta mõni aeg hiljem tankla territooriumilt ja viis läbi kontrolli, mille käigus avastas ta jope taskust noa. Patrullautos sõites selgus, et mees sai vigastada, võimalik, et tema kinnipidamisel osutatud vastupanu tagajärjel. Tema vigastuse täpseid asjaolusid uuritakse praegu ja eeldatakse, et uurimise võtab üle riigi julgeoleku eest vastutav komissariaat, kuna ei saa välistada poliitilisi või äärmuslikke motiive. Mees viidi haiglasse ja võeti ajutiselt vastu. Need arengud on osa suuremast ühiskonda puudutavast probleemist, mida meedias korduvalt arutatakse.

Mis on aga Saksamaal üha sagenevate noarünnakute taga? Praeguse statistika kohaselt, mida Föderaalne Kriminaalpolitsei Amet (BKA) registreerib alates 2020. aastast, on aastatel 2021–2023 noarünnakute arv kasvanud 7071-lt 8951-le. Sarnane pilt ilmneb eelkõige röövkuritegude puhul: ka siin on märgata märkimisväärset kasvu. Kokku oli 2023. aastal röövimiskuritegudes 4893 noarünnakut, mis on märkimisväärne kasv võrreldes varasemate aastatega. Suur osa kahtlusalustest, umbes 90 protsenti, on mehed, mis tekitab küsimusi kuritegevuse aluseks oleva struktuuri kohta.

Seosed migratsiooni ja kuritegevusega

Kurjategijate profiilide üle arutletakse teadustöös intensiivselt. Tunnustatud kriminoloog Dirk Baier rõhutab, et välismaalaste kuritegevuse tase on Saksamaal umbes kaks korda kõrgem kui sakslastel. See suurendab avalikkuse teadlikkust niinimetatud noarändajatest. Kuritegeliku käitumise olulised tegurid on aga sageli sügavamal juurdunud, nagu sugu, psühholoogilised probleemid ja sotsiaalne keskkond, milles inimene kasvab. Baier rõhutab vajadust teha kasvatustööd ja varakult investeerida vägivallakuritegude ennetamisse.

Eriti murettekitav on tõsiasi, et 9-l 10-st noarünnaku juhtumist on ründajad mehed ja suurem osa kahtlusalustest on üle 21-aastased. Praeguste sündmuste valguses, nagu kaks nädalat tagasi Mannheimis surmaga lõppenud noarünnak politseinikule, on selge, et ühiskond peab propageerima vastutustundlikku lähenemist Nikla noavägivallale, et ohtudega paremini toime tulla. Samuti levib meedias sageli desinformatsioon, mis võib moonutada pilti vägivaldse kuritegevuse suurenemisest eelkõige rände kontekstis.

Ennetus ja sotsiaalne kaasatus

Üleskutse suuremale kodanikujulgusele ja sotsiaalsele pühendumusele muutub üha valjemaks. Baier toetab hariduse, psühholoogilise abi ja keelelise integratsiooni parandamist, et edendada õigusrikkujate resotsialiseerimist ja võidelda retsidiivsuse vastu. Kuritegevus on keeruline probleem ja selle põhjused on sageli keerulised. Ühiskond peab varakult alustama, et luua turvaline keskkond kõigile kodanikele.

Hildesheimi juhtum on järjekordne äratus, et me peame tegelema noarünnakute tegelikkuse ja nendega seotud sotsiaalsete probleemidega. Arutelu pole veel kaugeltki lõppenud ning lähikuudel nähakse tõenäoliselt edasist arutelu ja meetmeid rände, kuritegevuse ja avaliku turvalisuse teemal.