Kantsler Merz tule all: Demos Alam-Saksimaal tema avalduste vastu!

Kantsler Merz tule all: Demos Alam-Saksimaal tema avalduste vastu!

24. oktoobril 2025 tekitas suuri laineid kantsler Friedrich Merzi (CDU) avaldus rände ja “linnapildi” teemal. Merz selgitas, et föderaalvalitsus soovis parandada varasemaid ebaõnnestumisi ja võimaldada repatrieerimist, avaldus, mis tekitas tuliseid vaidlusi ja teravat kriitikat üleriigiliselt. Merzi väljaütlemiste vastu protestimiseks korraldatakse Alam-Saksimaal arvukalt miitinguid ja meeleavaldusi. Need reaktsioonid näitavad, kui sügavalt rändeteema ühiskonda lõhestab.

Kavandatavad meeleavaldused Alam-Saksimaal on selge märk vastupanust. Reedel kell 11 Großer Grabenis toimub ralli Walsrodes. Laupäeval kell 12 on Hildesheimis oodata spontaanset meeleavaldust. pearaudteejaamas, millele järgnes samal päeval kell 16 teine ​​meeleavaldus Göttingenis. Gänselieseli juures. Bremenis on ka pühapäeval kell 16 meeleavaldus. Domshofis, Hannoveris on aga kavas ralli pühapäeva pärastlõunal kell 18. Opernplatzil. Seal peavad kõne ka linnapea Belit Onay (rohelised) ja näitleja Denise M’Baye.

Poliitilised reaktsioonid ja vastutuul

Merzi väljaütlemisi kritiseeriti kõvasti nii poliitilisel maastikul kui ka avalikult. Hannoveri IGBCE-l peetud kõnes rõhutas ta, et tema hinnangul on ühiskonnas integratsiooniga seotud “ikka probleeme”. Ta lõi ka seose rände ja kuritegevuse vahel, mistõttu teda süüdistati migrantide häbimärgistamises. Rohelised ja vasakpoolsed nõudsid Merzilt sisseastumist, samas jäi ta kindlalt oma väljaütlemiste juurde ja teatas, et tal pole midagi tagasi võtta. Kriitikat avaldas ka integratsioonivolinik Natalie Pawlik, kes nõudis, et rännet ei häbimärgitaks ning isegi Berliini valitsev linnapea distantseeris Merzi väljaütlemistest.

Osnabrücki aktivist Fletcher St. Omer viitas ühingu Exile hiljutisele aktsioonile, milles osales 300–400 inimest. See aktsioon korraldati mitmekesisuse demonstreerimiseks ja näitab, et vastuliikumine kogub hoogu. Lisaks kavandab rühmitus “Osnabrück Kõigile” 15. novembril meeleavaldust repressioonide vastu ja vabaduse eest.

Rände sotsiaalsed mõjud

Debatid rände üle pole uued, kuid Merzi praegusi poliitilisi avaldusi silmas pidades muutuvad need plahvatusohtlikumaks. Radikaliseerumisprotsesse põhjustavad tegurid on keerulised ja väljenduvad kasvavas sallimatuses erinevate rühmade suhtes. Nagu näitavad Föderaalse Kodanikuhariduse Agentuuri uuringud, on paljud moslemid alates 11. septembrist tundnud end "välismaalastena" tõrjutuna. See võib kaasa tuua suurema isoleerituse ja etnilistesse kogukondadesse tõmbumise.

Murettekitav on ka pagulastevastase antisemiitliku ja rassistliku vägivalla kasv, kuna see on otseselt seotud suurenenud arusaamaga julgeolekust ja ksenofoobiast. Sotsiaalsed konfliktid ja kriisid, nagu need, mida praegu vaadeldakse rändedebatis, soodustavad neid radikaliseerumisprotsesse veelgi. Seetõttu on seda olulisem, et poliitilise haridusprogrammid heidaks valgust nende äärmuslike hoiakute põhjustele. Saated nagu "Demokraatia otseülekanne!" pakkuda lähenemisviise sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks.

Üldiselt on selge, et arutelu Merzi väljaütlemiste ja neile reageeringute üle peegeldab ühiskonna ees seisvaid keerulisi väljakutseid. Paljude jaoks on üks selge: sotsiaalset sidusust tuleb nendest pingetest hoolimata edendada. Infot ja eelseisvatele meeleavaldustele registreerimist leiab korraldajate vastavatelt veebilehtedelt ja kohalikest uudistest.

Lisateavet käimasolevate arutelude kohta leiate siit: NDR, Aeg, Föderaalne kodanikuhariduse agentuur.