Kiiresti vaja vereloovutust: esmakordseid doonoreid on ohus kolmandiku võrra vähem!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

2025. aasta ülemaailmsel veredoonoripäeval tõstetakse esile teravat doonorluse nappust. Eksperdid nõuavad elupäästvateks vereülekanneteks rohkem esmadoonoreid.

Am Weltblutspendetag 2025 wird auf den akuten Spendenmangel hingewiesen. Experten fordern mehr Erstspender für lebensrettende Bluttransfusionen.
2025. aasta ülemaailmsel veredoonoripäeval tõstetakse esile teravat doonorluse nappust. Eksperdid nõuavad elupäästvateks vereülekanneteks rohkem esmadoonoreid.

Kiiresti vaja vereloovutust: esmakordseid doonoreid on ohus kolmandiku võrra vähem!

Ülemaailmne veredoonorite päev 14. juunil – üleskutse solidaarsusele

Täna, 14. juunil 2025 tähistatakse ülemaailmset veredoonoripäeva ning see päev toob fookusesse vereloovutuse hindamatu tähtsuse. Kirglik veredoonor Carsten Heitmann on verd loovutanud juba 220 korda. Tema jaoks on see antud ja võimalus teisi aidata. Ta on annetanud alates 1976. aastast, mil ta astus Bundeswehris oma esimese sammu. Ja ta tahab edasi tegutseda seni, kuni tervis seda lubab. Siiski on murettekitav areng: vereloovutuste terav nappus, eriti esmadoonorite seas, tekitab ekspertides ärevust. NDR teatab sellest 2024. aastal loovutas Saksamaal verd vaid umbes 3,16 miljonit inimest, mis on 11 000 võrra vähem kui aasta varem.

29-aastane Jan Böttcher on omal nahal kogenud, kui oluline on vereloovutamine: tal diagnoositi 2019. aastal äge lümfoblastne leukeemia ja ta pidi mitu kuud läbima keemiaravi. Selle aja jooksul tehti talle regulaarselt vereülekandeid, mis olid tema taastumisprotsessis üliolulised. Kaasaegne tavameditsiin kasutab veretooteid laialdaselt ja mitmesuguste meditsiiniliste rakenduste jaoks, alates kasvajatest kuni tõsiste vigastusteni, mistõttu on nende kättesaadavus kiireloomuline. Mis on aga annetamisvalmiduse languse põhjus?

Noorte talentide värbamise väljakutse

Probleem on mitmekordne: üleriigiliselt loovutab praegu verd vaid umbes kolm protsenti elanikkonnast. Eriti murettekitav on esmakordsete doonorite arvu vähenemine, mis langes 307 164-lt 2023. aastal 288 524-le 2024. aastal. Praegustel andmetel Paljud doonorid on praegu üle 60 aasta vanad, mis illustreerib demograafilist muutust. See näitab ka seda, et teadlikkus vereloovutamise vajalikkusest ei ole noorema põlvkonna seas piisavalt tugev.

Vereülekande arstid on mures. Sven Peine võrdleb praegust olukorda pensionisüsteemiga - noortest annetajatest on dramaatiline puudus ning annetajad on sageli vanemad. Doonorivere kunstlike alternatiivide uurimine ei vii tõenäoliselt järgmise 20 aasta jooksul veredoonorluse lõpetamiseni, tugevdades avalikku üleskutset annetada.

Vere annetamise meditsiiniline vajadus

Verepreparaatidel on vaid lühike säilivusaeg – trombotsüütide puhul mõnikord vaid paar päeva. Umbes 44% kasutatud vereühikutest on vajalikud kasvajate ja südame-veresoonkonna haiguste korral. Päevane vereloovutuse vajadus on Saksamaal 15 000 ringis, mis näitab, kui oluline on inimesi mobiliseerida ja vereloovutamisest innustada.

Et inimesteni jõuda, on vaja teadvustada veredoonorluse kui ühiskonna kui terviku ülesande olulisust. See nõuab tähelepanu ja teadlikkust, eriti noorte seas, kes on tulevikus stabiilse verevarustuse tagamisel võtmetähtsusega.

Heitmann võtab asja kokku: Vere loovutamine on lihtne viis teisi aidata. Uute doonorite värbamise väljakutset ei tohiks alahinnata, kuid jõud ühendades saame ehk aidata vältida varude lõppemist. Seetõttu on iga kõne, iga annetus ja iga kampaania nii tähtis – sest vereloovutused päästavad elusid.