Ametiühingud nõuavad rahu: Saksamaal ei mingit ümberrelvastumist!

Ametiühingud nõuavad rahu: Saksamaal ei mingit ümberrelvastumist!

Ametiühingute konverentsil "Võida rahu, mitte sõda!" Salzgitteris, mis toimus 11. ja 12. juulil, saadeti selge signaal sõjaväe suurendamise vastu. Üle 225 ametiühingutegelase ja veel umbes 1000 osalejat jälgisid sündmust otseülekande vahendusel. Konverentsi korraldas Rosa-Luxemburg-Stiftung koos IG Metall Salzgitter-Peine'iga ning kohal olid ka Belgia ametiühingute tuntud esindajad ning Bundestagi ja Euroopa Parlamendi liikmed. Ulrike Eifleri avasõna andis mõista, et ametiühingud peavad olema rahuliikumise aktiivne osa.

IG Metall Salzgitter-Peine esimene esindaja Matthias Wilhelm kritiseeris teravalt relvastuse rahastamist ja kirjeldas Palestiina olukorda genotsiidina. Ta andis mõista, et sotsiaalpartnerlusel põhinev relvastuspoliitika pole võimalik ja viitas taasrelvastamise vastasele taotlusele aastast 2022. Ver.di peaökonomist Dierk Hirschel tõi oma analüüsis välja, et 100 miljardi euro suurune erifond on suures osas liikunud suurtele relvafirmadele. Hirscheli sõnul kahjustab sellise raha paigutamine sõjalistesse projektidesse Saksamaa sotsiaalset infrastruktuuri ja on pikemas perspektiivis ebaproduktiivne.

Ametiühingute nõudmised

Konverents oli ka koht, kus mõtiskleti kasvava militariseerumise üle, eriti hariduse valdkonnas. Noortepaneelil arutati sõjapropaganda mõju koolides ja ülikoolides. Arutati ka migrantide noorte vastupanu Palestiina vabadusele, keda esindas Yusuf As DIDF Youthist. See näitab, et rahuliikumine on lõhestunud, erinevate vaadetega noorema ja vanema põlvkonna vahel. Ühine üleskutse oli selge: rahu saab saavutada ainult vastupanuga sotsiaalsetele kärbetele, töökohtade kärpimisele, militariseerimisele ja sõjale.

Paralleelselt nende arengutega nõuab lai ametiühingute liit Saksamaal ja EL-is arutlusel oleva massilise relvainvesteeringute poliitika peatamist. Seda eeldatavalt sadu miljardeid eurosid maksma mineva relvastusprogrammi kavandamist nähakse sõjaks valmistumisena. Ajateenistuse naasmisega soovitakse ka isikkoosseisu meelitada relvajõududesse. Selle asemel keskenduvad algatajad rahu sõlmimise võimele ja propageerivad suuremaid investeeringuid sellistesse tsiviilvaldkondadesse nagu haridus ja tervishoid. Need valdkonnad ei saaks mitte ainult parandada elukvaliteeti, vaid ka luua rohkem töökohti, mis leevendaks tõhusalt survet tööturule.

Uus rahukord

Aktiivselt osaleb ka Saksamaa Ametiühingute Föderatsioon (DGB), mis nõuab ÜRO põhimõtetel põhinevat rahu- ja julgeolekukorda. See võimaldaks konflikte lahendada diplomaatia ja kriisiennetuse abil. Lõppude lõpuks on 2025. aastal maailmas oodata rekordarv relvakonflikte, millega kaasnevad laastavad inimkaotused.

DGB peab hädavajalikuks, et kaitsekulutuste kasv ei toimuks sotsiaaleelarve ega hariduse ja teaduse arvelt. Riigi raha peaks alati teenima inimeste heaolu, mitte sõjalistel eesmärkidel. Seetõttu on vaja kindlat pühendumust liberaalse demokraatia ja sotsiaalse turumajanduse põhiväärtustele. Rahvusvaheline poliitika, mida iseloomustab suurriikide vaheline konkurents, nõuab ümbermõtlemist, mis seab keskmesse rahumeelse kooseksisteerimise.

Kokkuvõttes näitab ametiühingute konverents, et ametiühingutes on toimumas uus algus, mis annab märku julgusest ja sihikindlusest ümberrelvastumise ajal. Rahu ja sotsiaalne õiglus peavad käima käsikäes. Sõna on ametiühingutel ja poliitikakujundajatel on aeg seda kuulata.

Teema kohta lisateabe saamiseks vaadake Yeni Hayat, Trade Unions Against Armament ja DGB.