Hukkamiste arv Iraanis kasvab dramaatiliselt: 2025. aastal hukkus 612 inimest!
Iraanis on näha hukkamiste arvu tõusu 2025. aastal, olles tõsiselt mures inimõiguste ja nõuetekohase menetluse pärast.

Hukkamiste arv Iraanis kasvab dramaatiliselt: 2025. aastal hukkus 612 inimest!
Iraanis kasvab kiiresti surmaotsuste ja hukkamiste arv, mis teeb rahvusvahelist üldsust järjest rohkem murelikuks. Hiljutiste aruannete kohaselt alates CSDHI Ainuüksi 2025. aasta septembris hukati 55 inimest. Eriti murettekitav on see, et 2025. aasta augustis võeti kokku 176 inimese elu – see on rohkem kui neli hukkamist päevas.
Hukkamised toimuvad erinevates vanglates, sealhulgas Qezel Hesaris, Bushehris ja Ahwazis. Need drastilised meetmed tõstatavad küsimusi inimõiguste kohta. ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk, on juba muret tekitanud, rõhutades, et 2025. aasta esimesel poolel on hukkamiste arv üle kahe korra suurem kui eelmisel aastal, kusjuures hukkamiste arv on vähemalt 612.
Hukkamiste arv ja nende taust
Iraani võimud on rahvastiku üle kontrolli tugevdamiseks kasutanud surmanuhtlust alates ülestõusust "Naine, elu, vabadus". See juhtub muu hulgas hukkamiste arvu hirmutava kasvu tõttu. 2023. aastal dokumenteeriti kõrgeimad arvud alates 2015. aastast, kasvades 2022. aastaga võrreldes 48%. Amnesty International räägib süstemaatilisest ebaõiglusest, eriti selliste marginaliseeritud rühmade vastu nagu beludši vähemus.
Enam kui 40% hukkamistest on tänavu seotud narkokuritegudega. Aruannete kohaselt on paljud inimesed ka surmanuhtluse all selliste ebaselgete süüdistuste eest nagu "jumalavaen". See ebamäärasus jätab ruumi dissidentide kuritarvitamiseks ja rõhumiseks.
Õigusriik ja rahvusvahelised standardid
Iraani menetlused ei vasta sageli õiglase kohtumõistmise rahvusvahelistele standarditele. Sageli toimuvad need salaja, mis suurendab ebaõigete ja meelevaldsete süüdimõistvate kohtuotsuste ohtu. Süütute inimeste hukkamise oht on reaalne ja see levitab elanike seas hirmu. CSDHI kritiseerib ka paljude hukkamiste puhul kasutatud piinamislaadseid meetodeid.
Murettekitav areng on tulevane seaduseelnõu "koostöö vaenulike riikidega" uuesti määratlemiseks, mis võib samuti kriminaliseerida kahjutu veebikäitumise. See võib avada ukse veelgi rohkemate hukkamiste jaoks, hoiatab ÜRO. Protseduuride eelarvamused ja ebaõiglus ennustavad murettekitavat tulevikku.
Rahvusvaheline üldsus, kõne Amnesty International, on vaja avaldada Iraanile survet mitte ainult inimeste tapmise lõpetamiseks, vaid ka põhiliste inimõiguste kaitsmiseks. Hukkamiste moratoorium oleks oluline esimene samm sellel pikal ja kivisel teel õigusemõistmiseni.