Kartulisaak 2025: rekordarv ja hävitatud miljoneid!

Kartulisaak 2025: rekordarv ja hävitatud miljoneid!

Saksa kartulikasvatajate jaoks dramaatiline olukord: vaatamata rekordilisele 13,4 miljoni tonnisele saagile 2025. aastal, on turg põhjas. See saak ületab eelmise aasta taset 5,3% ja ületab viimaste aastate keskmist isegi uskumatult 17%! Ja seda 301 000 hektari suurusel haritaval alal, mis on kasvanud 6,7%. Alam-Saksi liidumaal Peine lähedalt Sierßest pärit 42-aastane talunik Christian Schridde illustreerib ebakindlat olukorda sellega, et tõi biogaasijaama 400 tonni lauakartulit, kuna ei leidnud ostjat. Saksa kartulitööstuse liidu esimehe Olaf Feuerborni sõnul kannatavad põllumehed 2,4 miljoni tonni suuruse ületootmise käes, millest suurem osa jääb müügikõlbmatuks. Paljudel töötlejatel on juba laod täis ja “tasuta kauba” eest makstakse 100 kilo eest vaid 10–15 eurot – oluliselt vähem kui eelmise aasta 18–40 eurot. Need dramaatilised hinnalangused on viinud tööstuse kriisi.

Räpane äri: mis saab liigsetest kartulitest? Laod täituvad ja paljud ettevõtted on varunud lepingulist kaupa. Tärklise tootmine, mille järele on nõudlus, ei saa lahendust pakkuda, sest võimsused on otsas. Maapinnale jäetud kartul võib levitada viirus- ja seenhaigusi, põhjustades täiendavat kahju kogu põllumajandusele. Saksa põllumeeste liidu peasekretär Stefanie Sabet kirjeldab olukorda kui majanduslikku hädaolukorda: kartulite kasutamine biogaasijaamades on meeleheitlik meede. Föderaalne põllumajandusministeerium kinnitab seda trendi, mida täheldati juba koroonapandeemia ajal. Samal ajal saavad Saksamaa kartulikasvatajad EL-i rahastamisest üle 48 miljoni euro maksutulu. Pindalalisa 160 eurot hektari kohta katab aga vaid murdosa tegelikest kuludest umbes 5000 eurot hektari kohta.

Majanduslik tähtsus ja väljakutse

Kartulikasvatuse majanduslik tähtsus on endiselt kõrge, hoolimata tarbimise vähenemisest ja haritavate alade vähenemisest Saksamaal. 2023. aastal koristati ligikaudu 264 700 hektari suuruselt maa-alalt ligikaudu 11,6 miljonit tonni kartulit. Valdav on tavatootmine, samas kui ainult umbes 4% pärineb mahepõllumajandusest. Näiteks lauakartul domineerib turul, tööstuslik kartul moodustab vaid väiksema osa. See näitab, et kartul on endiselt oluline põhitoit, isegi kui keskmine tarbimine elaniku kohta on Saksamaal langenud peaaegu 200 kg-lt 1950. aastal umbes 64 kg-ni 2023. aastal.

Mis on selle languse põhjused? Peamiste põhjustena tuuakse välja kartuli tähtsuse vähenemine toidus ja sigade söödateravilja tarbimise suurenemine. Eelkõige jääb Alam-Saksimaa Saksamaal kartulikasvatuse südameks – siin kasvatatakse umbes 46% kogu haritavast pinnast, millele järgnevad Baieri ja Nordrhein-Westfalen.

Kartulikasvatus: ülevaade praktikast

Kartuli kasvuperiood on tavaliselt aprill või mai, mis nõuab optimaalset mulla temperatuuri umbes 8-10 kraadi Celsiuse järgi. Saagikoristus toimub siis, kui mugulad on küpsed ja saavutanud kooretugevuse. Mugulate eelidandamine jaanuaris või veebruaris koos fooliumkatetega võimaldab isegi varajast koristamist. Lauakartuliks on ette nähtud teraviljakogused ligi 40 000 taime hektari kohta. Korjemasinad on tehnoloogiliselt konstrueeritud nii, et tundlike mugulate võimalikult õrnalt töödeldakse, mis minimeerib haigustest ja kahjustustest tingitud ladustamiskaod.

Kuid ebastabiilne turg ja kartulite ülejääk paneb nende meetmete tõhususe proovile. Peagi võib kartulikasvatajate jaoks osutuda vajalikuks tööstusharu ümbermõtlemine, sest väljakutsed on selged: tarbetu toodangu hulk koos langevate hindadega. Märkimisväärne surve põllumeestele kasvab – küsimus jääb, kui kaua selline olukord jätkuda võib.