Šokk ja nördimus: Lola mõrvar nõuab surmanuhtlust!

Šokk ja nördimus: Lola mõrvar nõuab surmanuhtlust!

12-aastase Lola Davieti traagiline mõrv šokeeris eelmisel aastal Prantsusmaad ning tekitab jätkuvalt tuliseid vaidlusi julgeoleku ja õigluse üle. Kuidas Marie Prantsusmaa teatati, et kuritegu pandi toime 14. oktoobril 2022 Pariisi 19. linnaosas. Viimati kell 15.20 elumajja astunud Lola leidis samal õhtul kodutu mees kohvrist surnuna. Õudne surmapõhjus: lämbumine, mitmed noahaavad ja pea maharaiumine.

Selle kohutava juhtumi puhul tuvastati kurjategija 27-aastane Dahbia Benkired. Vandekohus tunnistas ta 24. oktoobril 2025 pärast neli ja pool tundi kestnud kaalumist süüdi. Süüdistuste hulka kuulus mõrv, millega kaasnes vägistamine ja piinamine. Kohtud kirjeldasid seda tegu kui "viha ja vägivallapuhangut". Kohtuotsus tekitas segadust, sest Benkired oli esimene naine Prantsusmaal, kellele mõisteti pärast selle karistuse kehtestamist 1994. aastal eluaegne vanglakaristus ilma võimaluseta ennetähtaegselt vabastada.

Avalikkuse reaktsioonid ja emotsioonid

Taoliste kuritegude eest karistamise küsimus on liigutanud ka meediat ja avalikkust. Silmapaistev ema Amandine Pellissard kutsus telesaates "Au jour d'aujourd'hui" välja karmima karistuse, sealhulgas surmanuhtluse taastamise. Vaevalt saaks tema ahastus selgem olla: tal on Lolaga sama vana tütar ja ta samastub tugevalt kannatanud perekonna valuga. Pellissard kritiseeris ka asjaolu, et Benkired võib riigi kulul edasi elada, kuigi tal on kohustus riigist lahkuda. Prantsusmaal maksab vang umbes 100 eurot aastas – summa, mis on tema arvates asjaolusid arvestades vastuvõetamatu.

Need emotsionaalsed reaktsioonid ei ole alusetud. Valju Vikipeedia Davieti perekond sai kaotuse tõttu palju kannatada. Lola isa Johan Daviet suri terviseprobleemidesse 23. veebruaril 2024, vaid aasta pärast tütre traagilist surma. See perekondlik tragöödia on jätnud ühiskonda oma jälje ja teravdanud diskussiooni sotsiaalkindlustuse üle.

Šokeeriv juhtum

Uurimise käigus selgus, et Benkired sisenes Prantsusmaale seaduslikult 2016. aastal ja tal polnud varasemat kriminaalkaristust. Vaatamata perevägivalla ohvri taustale leidis kohus, et ta oli kuriteo toimepanemise ajal vaimselt terve. Juhtum on tekitanud mitte ainult juriidilise kontrolli, vaid ka arvukalt poliitilisi arutelusid, eriti pärast seda, kui kurjategija isik ja tema pagulasstaatus avalikustati.

Lõplik otsus sellises emotsionaalses kohtuasjas tekitab palju küsimusi ja jääb avalikkuses tuliseks aruteluks. Arutelu selle üle, kuidas Prantsusmaa selliste kohutavate kuritegudega toime tuleb ja kannatada saanud peresid toetada, on praeguste arengute tõttu hoogu saanud ja jääb kindlasti kõlama veel pikaks ajaks.