Salzgitter üleminekuperioodil: mure integratsiooni ja linnaarengu pärast kasvab

Salzgitter üleminekuperioodil: mure integratsiooni ja linnaarengu pärast kasvab

Salzgitteris, linnas, mida paljud peavad piirkonna „probleemseks lapseks”, kogevad nii kohalikud kui ka sisserändajad sama muret. Linn on hädas linnaarengu väljakutsetega, mis tekitavad elanikes ärevust. Hiljuti eetris olnud ZDF-i dokumentaalfilm heidab muljetavaldavalt valgust elule Salzgitteris, eriti rändajate taustaga inimestele. Kohalike jaoks mitte eriti julgustav: välismaalaste osakaal linnas ulatub kuni 30 protsendini, kuigi mõnes linnaosas, näiteks Lebenstedtis, on ligi 35 protsenti rahvastikust välismaiste juurtega.

Arvamused Salzgitteri kohta on sageli negatiivsed. Kohalik elanik Stefani Steckhan, kes tegeleb aktiivselt pagulaste abistamisega, ütleb, et tema linn on viimase kümne aastaga palju muutunud. "Ma ei tunne neid enam ära," ütleb ta, süüdistades integratsiooni ressursside nappust. Ta nõuab rohkem õpetajaid, turvatöötajaid ja pedagooge, sest Steckhani sõnul ei näe linn end suutvat üksi nende väljakutsetega toime tulla. Pagulased, nagu Süüria hambatehnik Haytham Allafi, tegelevad samuti integratsiooniga. 2015. aastal sõja eest põgenenud ja praegu moepoodi pidav Allafi tunneb Salzgitteris teatud kodutunnet, kuid näeb siiski murettekitavat tendentsi migrantide seas paralleelseltskondade tekkele.

Integratsiooni väljakutsed ja võimalused

Sisserändajate integreerimist peetakse sageli ebaedukaks. Salzgitteri algkoolis räägib saksa keelt emakeelena vaid kolm last. See on suur väljakutse mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele. Õpetaja Christina Scholz teatab, et erinevate keeletasemete puhul peab ta sageli töötama sümbolite ja lihtsa keelega. Vaatamata raskustele on olemas ka lootusekiir: kultuuridevaheline vahetus klassiruumis pakub võimalust luua sildu ja edendada mõistmist.

Saksamaa rändenumbrid illustreerivad survet linnadele nagu Salzgitter. 2023. aasta rändearuande järgi kolib liiduvabariiki üha rohkem inimesi, sisserändajaid registreeriti 1 932 509, riigist lahkus aga 1 269 545 inimest. Pilk migrantide koosseisule näitab, et suurem osa tuleb Euroopast, aga ka sellistest riikidest nagu Süüria, Afganistan ja Iraak.

Stefani Steckhan kritiseerib asjaolu, et Salzgitter on vastu võtnud rohkem immigrante, kui linn suudab vastu võtta. See ülekoormus võib olla põhjuseks, miks paljud sisserändajad jäävad sotsiaalsete võrgustike struktuuridesse kinni, ilma et nad ühiskonda piisavalt lõimuksid. Selge signaal, et vajadus sobivate integratsioonimeetmete järele Salzgitteris on suur. Seega on midagi öelda mitte ainult linnavalitsusel, vaid ka kodanikel endil – sest lõppude lõpuks oleme me kõik osa sellest kogukonnast.

Integratsiooniprobleemid Salzgitteris on keerulised ja mõjutavad nii sisserändajaid kui ka kohalikke elanikke. Soov suurema toetuse ja tõhusamate meetmete järele on eksimatu. Pilk tulevikku näitab, et ainult ühise pühendumise ja elanikkonna avatud suhtumise kaudu saab sillutada teed harmoonilise kooselu poole. Kas õnnestub koos kasvada või jäävad hirmud ja mured alles? See küsimus jääb lahtiseks ja jääb Salzgitteris toimuvate arutelude määravaks.