Trump ja Putin Alaskal: tippkohtumine lootuse ja lõhestumise vahel!

Trump ja Putin Alaskal: tippkohtumine lootuse ja lõhestumise vahel!

15. augustil 2025 kohtub USA president Donald Trump Alaskal oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga. Selle kohtumise eesmärk on pidada läbirääkimisi võimaliku rahu üle Ukraina konfliktis. Juba praegu on märgata, et see tippkohtumine kütab Washingtonis poliitilisi tujusid, jättes rahva lõhestunud. Kui demokraatlikust senaator Jeanne Shaheen süüdistab Trumpi suutmatuses kehtestada Venemaa-vastaseid uusi sanktsioone, siis vabariiklasest senaator Lindsey Graham toetab presidendi strateegiat. Ta usub konflikti lahendamisse jõupositsioonilt. az-online.de andmetel võib tippkohtumisel olla mitmesuguseid tagajärgi, nagu näiteks Doni või Bassi piirkonna loobumine ja Venemaa osade kinnipidamine. Zaporižžja.

Millised näivad olevat Putini nõudmised? Nende hulka kuuluvad muu hulgas Ukraina neutraalsus, Ukraina relvajõudude vähendamine ja NATO-püüdlustest lahkumine. Päevakorras on ka lääneriikide sanktsioonide tühistamine ja lahkumine neljast osaliselt okupeeritud piirkonnast. Kuid Trump on teinud ka selge teadaande: ta annab Putinile kokkuleppe saavutamiseks 50-päevase tähtaja, vastasel juhul kehtestatakse kõigile Venemaa kaubanduspartneritele 100-protsendilised tollimaksud, nagu zdf.de-100.

Poliitilised pinged ja sõjalised ettevalmistused

Nende diplomaatiliste jõupingutuste keskel on sõjaline aktiivsus Ukrainas kasvanud. Ööl pärast Trumpi kommentaare tema kõneluste kohta Putiniga alustas Vene armee 728 drooni ja 13 raketiga massiivset rünnakut Ukrainale. Trump ise märkis, et need telefonikõned Putiniga ei omanud suurt tähtsust, samas kritiseeris Venemaa jätkuvaid rünnakuid. Samal ajal nõuab föderaalkaitseminister Boris Pistorius, et ka teised NATO partnerid panustaksid aktiivselt Patrioti õhutõrjesüsteemide rahastamisse, mis näitab, kui tõsiselt Ida-Euroopa julgeolekuolukorda võetakse.

Kuidas NATO end selles konfliktis positsioneerib? NATO peasekretär Mark Rutte on juba enne eelseisvat tippkohtumist väitnud, et tegemist on Putini tõsiduse proovilepanekuga. Selleks ei võta kohtumisest osa Ukraina, kes peaks läbirääkimistesse rohkem kaasa lööma, mis kutsub esile terava kriitika. Friedrich Merz CSU-st kutsub Ukraina presidenti Zelenskit kohale ning on Venemaale survestamiseks korraldanud 13. augustil virtuaalse kohtumise Trumpi ja Zelenskiga.

USA Kongressi ja NATO hääled

Ka USA Kongressis on meeleolud jagunenud. Kui mõned senaatorid, sealhulgas Graham ja Richard Blumenthal, töötavad Venemaa-vastaste kuni 500-protsendiliste tariifidega sanktsioonipaketi kallal, pole Trump nende ettepanekute suhtes veel seisukohta võtnud. Sõjandusekspert Nico Lange hoiatab, et Trump ei taga Euroopa julgeolekut ja peaks hoopis suurendama survet Putinile. Taustal väljendab ka Trumpi endine nõunik Steve Bannon sanktsioonide suhtes skeptilisust ega näe USA-le Ukraina konfliktis riiklikku julgeolekuhuvi.

Geopoliitilise olukorra muudab veelgi keerulisemaks Venemaa suhtumine, kes ei taha oma positsioonile järeleandmisi teha, aga ka NATO mure, mis kutsub Venemaad üles deeskaleerima. President Putin lükkas sissetungihirmu alusetuna ja peab USA-l kohustust teha kompromisse, samal ajal kui lääneriigid peavad leppima kokku selges joones Moskva suhtes, nagu [br.de](https://www.br.de/nachrichten/deutschland-welt/ukraine-kritik-die-positionen-von-usa-nato-und-rus3land.