Rotikatk Kielis: pöörduge kodanike poole – selline näeb välja lahendus!

Rotikatk Kielis: pöörduge kodanike poole – selline näeb välja lahendus!

Kielis, eriti Gaardeni ja Elmschenhageni rajoonis, panevad sagenenud rotijuhtumid elanikud valvsaks. 2022. aastal dokumenteerisid Kieli jäätmekäitlusettevõte (ABK) ja heakorraamet üle 300 rotijuhtumi, millest umbes pooled olid pärit Gaardeni piirkonnast. Linnapea Ulf Kampf (SPD) kutsus kodanikke tungivalt üles närilistele toitu mitte pakkuma ja viitas juba tehtud kasvatustööle. Hoolimata trahvide kehtestamisest jäätmekäitluse rikkumiste eest ja rotiseaduse läbivaatamisest on paljud elanikud rotiprobleemi pärast endiselt väga meeleheitel. KN Internetis teatab, et ka paljud teised Saksamaa linnad on hädas rottide nakatumisega.

Pilk teiste linnade meetmetele näitab, et prügiprobleem on sageli rotitõrje keskmes. Näiteks Freiburgis on sagedased kaebused, mille põhjuseks on peamiselt valesti ära visatud prügi. Linn on siin moodustanud keskse spetsialistide rühma, mis tuleb kokku igakuiselt ja tagab jäätmete kogumispunktide kontrollimise. Probleemi peaksid aitama lahendada ka lisakonteinerid ja taimede kärpimine kogumispunktide ümber. Jäätmekogumispunktide videovalve pilootprojekt näitab, kui uuenduslikud on lähenemisviisid.

Uuenduslikud lahendused

Salzgitteris seevastu peetakse prügiolukorda rottide nakatumise peamiseks probleemiks. Tervishoiuamet teeb mõjutatud hoonetes sihipäraseid kontrolle ning suhtleb korteriühistute ja omanikega, et tõhusamalt edasi minna. Lisaks teavitatakse kõigist rotivaatlustest tsentraalselt tervishoiuosakonda, et nad saaksid kiiresti tegutseda.

Eriline esiletõst on Eningen unter Achalm, mis tugineb intelligentsetele ja keskkonnasõbralikele söödakastidele. Need kastid loendavad rottide arvu ja pakuvad väärtuslikke andmeid sihipäraseks kasutamiseks. See tähendab, et meetmeid saab täpselt kohandada. Nende näidete põhjal tehtud järeldus näitab, et rottide nakatumise vastu pole lihtsat imerohtu. Pigem vajab selline linn nagu Kiel kontseptsiooni, mis ühendab erinevaid lähenemisi ja milles on visadust.

Toiduallikate roll

Föderaalne keskkonnaagentuur rõhutab, et linnad on rotimürki kasutanud aastakümneid, kuid rottide populatsioon püsib sageli stabiilsena või isegi suureneb. Probleemile aitavad kaasa sellised tegurid nagu globaalne soojenemine, linnastumine ja kasvav linnaelanikkond. Omavalitsusi toetava KaRMa kampaania eesmärk on muuta linnad rottide jaoks ebaatraktiivseks. Keskseks punktiks on loomade toiduvarude vähendamine parkides, mänguväljakutel ja kanalisatsioonisüsteemides. Seetõttu on jäätmete ja toidu parem käitlemine hädavajalik. Tõhusa panuse saab anda looduslike prügimaardlate eemaldamine ja juurdepääsude sulgemine hoonetele. Föderaalne Keskkonnaagentuur teatab, et mål "Ei toitu, pole rotte!" on jätkusuutliku rottide majandamise jaoks ülioluline.

Lisaks hoiatavad eksperdid rottide ja levinud mürksöötadega kaasnevate ohtude eest. Iga rotipaar võib aastas anda kuni 1200 järglast. Saksamaal elab hinnanguliselt 350 miljonit rotti, kes mitte ainult ei kahjusta maastikke, vaid võivad edasi kanda ka selliseid haigusi nagu salmonella ja tuberkuloos. Keskkonna ja kodanike tervise kaitsmiseks on vajalikud õigusnormid, et vältida mürgisööda kokkupuudet veeringega. Omavalitsuse otsene teatab, et uuenduslikke lahendusi, nagu ToxProtecti söödakaitsekarp, kasutatakse juba mitmes linnas edukalt rotipopulatsiooni jätkusuutlikuks kontrollimiseks.