Kütkestav Carmeni uuslavastus tõstab esile femitsiidi ja võimumängud

Kütkestav Carmeni uuslavastus tõstab esile femitsiidi ja võimumängud

21. juunil 2025 etendub Lübecki Linnateatris väga eriline lavastus Georges Bizet’ ooperist “Carmen”. Pariisis sündinud film, mis esilinastus Opéra-Comique’is 1875. aastal, on võimas metafoor selliste probleemide käsitlemisel nagu femitsiidid ja toksiline mehelikkus. Selles Philipp Himmelmanni tõlgenduses on Carmeni mõrv kesksel kohal ja seda identifitseeritakse kui prototüüpset femitsiidi, mille juured on patriarhaalses võimusuhtes. Kodanlike eeskujude vastu mässava tugeva, iseotsustava Carmeni mõrv on lavastatud kui vältimatu sündmus.

Eelkõige tekitab sügavaid peegeldusi Don José kujutamine psühholoogiliselt vigastatud, kuid vabandamatu tegelasena. Konstantinos Klironomos on selles rollis veenev ning toob muljetavaldavalt esile tema ja Carmeni suhete ambivalentsuse. Ieva Prudnikovaite annab suurepäraselt edasi nii oma karakteri tugevust kui haavatavust, Evmorfia Metaxaki aga pakub Michaëlana keerukat ja nüansirikast esitust.

Kaasaegne teema

Lavastus käsitleb probleemi, mis on murettekitavalt aktuaalne ka tegelikkuses. Femitsiidid ehk naise tapmine tema soo tõttu ei ole sageli impulsiivne, vaid pigem hoolikalt planeeritud. Praegused uuringud näitavad, et 2023. aastal tappis Saksamaal nende (endine) elukaaslane 155 naist. Need hirmutavad arvud näitavad selgelt, et naistevastane vägivald on kogu ühiskonnas probleem, mis on tihedalt seotud hierarhiliste soosuhetega. Sellele juhib tähelepanu bpb.de.

Eriti femitsiidi teema on “Carmeni” lavastuses haaravalt edasi antud. Rõhutatakse interdistsiplinaarse riskijuhtimise vajadust, et varakult tuvastada vägivallamustreid ja nende vastu võidelda. Otsustavad meetmed, nagu süstemaatilised riskianalüüsid ja väljakujunenud sekkumisahelad, võivad aidata probleemi kontrolli alla saada. Nagu [frauenhauskoordinierung.de](https://www.frauenhauskoordinierung.de/themenportal/polizei-gegen-frauen/wolke Formen/femizide) rõhutab, on femitsiidide pikaajaline ennetamine võimalik ainult tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis pakub ka vägivaldsetes olukordades naistele õiguslikku ja sotsiaalset kaitset.

Kunst kui ühiskonna peegel

Dieter Richteri komplekt toetab neid sügavaid teemasid läbi spartaliku kujunduse, mis annab lavastusele selge ja võimsa esteetika. Filharmooniaorkester Stefan Vladari juhatusel avaldab muljet oma rütmilise täpsuse ja tonaalse paindlikkusega, mis annab lisarõhku ooperi emotsionaalsele sisule. Jacob Scharfman eriti Escamillona tõstab esile meessoost eeskujude ambivalentsust ja stimuleerib seega mõtlemist.

See lavastus ei esita mitte ainult ooperit, vaid ka kaasaegset uurimist võimusuhetest ja patriarhaalsetest omandinõuetest. Ansambel pälvib aplausi, mis rõhutab muljetavaldavalt teema aktuaalsust ja emotsionaalset mõju. Õhtust tõotab tulla mitte ainult kultuurielamus, vaid ka platvorm olulisteks ühiskondlikeks aruteludeks.