Elektrihinnad põhjas: tarbijate jaoks on asjad varsti odavamad!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uurige, miks elektrihinnad Schleswig-Holsteinis tuuleenergia tootmisest hoolimata tõusevad ja milliseid reforme on plaanis alates 2025. aastast.

Erfahren Sie, warum die Strompreise in Schleswig-Holstein trotz Windkraft-Produktion steigen und welche Reformen ab 2025 geplant sind.
Uurige, miks elektrihinnad Schleswig-Holsteinis tuuleenergia tootmisest hoolimata tõusevad ja milliseid reforme on plaanis alates 2025. aastast.

Elektrihinnad põhjas: tarbijate jaoks on asjad varsti odavamad!

Tõusvad elektrihinnad tekitavad probleeme paljudele Põhja-Saksamaa tarbijatele, kuigi piirkonnas on rikkalikult odav tuuleenergia allikas. Arutelu energiakulude efektiivse jaotamise üle kogub hoogu. SHZ näitab, et isegi Schleswig-Holsteinis, kus tuuleenergia on üks peamisi elektrienergia allikaid, peavad tarbijad jätkuvalt maksma kõrgemat hinda kilovatt-tunni eest. Selle põhjuseks on Saksamaa elektrivõrgu ebatõhusad struktuurid.

Saksamaa olukorra eripära on see, et kõik elektri ostjad maksavad olenemata asukohast sama elektri hulgimüügihinda. See tähendab, et tarbijatel sellistes linnades nagu München, Berliin ja Kiel on samad hinnad, isegi kui kohalik tootmine on väga erinev. Raa-Besenbeki kogukonna tuulepargi tegevdirektor Hans-Hermann Magens juhib tähelepanu, et odava tuuleenergia tootjad ei saa kasu madalamatest hindadest, mis nende tootmisest tuleneda peaksid.

Kõrged võrgukulud põhjas

Teine tegur, mis Põhja-Saksamaal elektrihindu kõrgemal hoiab, on võrgukulud. Need kõikuvad tugevalt ja neil on oluline mõju lõpptarbijate hindadele. Alates 2025. aasta jaanuarist jõustub üleriigiline reform, mille eesmärk on vähendada kõrgeid võrgukulusid põhjas 29 protsenti. 10,9 senti kilovatt-tunni kohta ei ole Schleswig-Holstein enam ülempiiriks, vaid hõivab keskmise positsiooni. See võib olla kergendus paljudele majapidamistele.

Föderaalriigid ja föderaalvalitsus on aga mitmeks elektrihinnatsooniks jagamise vastu. Energiapoliitika professor dr Lion Hirth kritiseerib seda otsust ja soovitab sellist reformi, mida on juba rakendatud teistes ELi riikides. Valju Deutschlandfunk Selline jaotus võiks luua paindlikumaid hindu ja stiimuleid hädasti vajalikuks võrgulaienduseks.

Majanduslik mõju ja tulevikuväljavaated

Viimased uuringud tekitavad arutelu piirkondlike hinnasignaalide võimalikkuse üle, mis on vajalikud säästvaks energiaüleminekuks. Majandusteadlane Achim Wambach soovitab kulude kokkuhoiuks Saksamaa energiamaastikku paremini tasakaalustada. The BDEW on välja toonud ka potentsiaalse kokkuhoiu, mis võib piirkondlikult jagatud pakkumistsoonide kaudu olla kuni 339 miljonit eurot. Üks ettepanek näeb ette isegi Saksamaa jagamist viieks erinevaks pakkumistsooniks, mis võib oluliselt vähendada selliseid meetmeid nagu ümbersaatmine ehk võrguettevõtjate sekkumine.

Kõik need arengud avaldavad mõju tuuleenergiatööstusele, mis loodab põhjaosas odavamaid hindu, et meelitada ligi nii tarbijaid kui ka ettevõtteid. Magens paneb südamele, et konkurentsivõime tagamiseks peaksid toodetud elektrihinnad olema ka põhjas vastavalt atraktiivsed.

Üldiselt on olukord endiselt pingeline ja surve föderaalvalitsusele elektrihinnasüsteemi reformimiseks kasvab. Turud muutuvad ja eks ole näha, kas plaanitud muudatused ka reaalselt jõustuvad. Lõppkokkuvõttes sõltub energiaülemineku edu ja piirkonna tulevane konkurentsivõime õiglastest ja konkurentsivõimelistest elektrihindadest.