Bremeni riigiarhiiv: rahastamiskriis ähvardab miljoni dollari suurust projekti!

Bremeni riigiarhiiv: rahastamiskriis ähvardab miljoni dollari suurust projekti!

Bremenis on praegu kulisside taga suur surve oluliste kultuuriprojektide rahastamisel. Eelkõige on tähelepanu keskmes Riigiarhiivi laiendusprojekt, mis on hinnanguliselt 13 miljonit eurot. Föderaalvalitsus on juba panustanud 4,1 miljonit eurot ja ka eraannetajad on panustanud 500 000 eurot. Kuid Bremeni senat ei ole siiani andnud sentigi, mis tekitab muret, nagu teatab butenunbinnen.de.

Projekti kiireloomulisust rõhutas hiljuti taas kultuurideputatsioonis riigiarhiivi juhataja Konrad Elmshäuser. Praegu on rahaline seis ja eesseisvad otsused kõike muud kui kindlad; pole plaani B, kui raha ei anta. Vahendite jaotus näitab, et ülejäänud eelarve tuleb erifondist ja kultuurieelarvest. Üks föderaalpartei oli nende vahendite eraldamise tähtaega juba pikendanud.

Debattide ja tulevikuvisioonide rahastamine

Samas peavad vastutavad asutused hoolitsema ka üldise kultuuri rahastamise eest. Bundestagi liikmed Elisabeth Motschmann (CDU) ja Sarah Ryglewski (SPD) tagasid, et Bremen sai erinevatele kultuuriprojektidele üle 47 miljoni euro. Riigiarhiiv jäi aga sellest välja, mis valmistas Elmshäuserile suure pettumuse, kuid ei väljendanud viha. Need arutelud on osa suuremast arutelust Bremeni kultuuri rahastamise ja selle üle, kuidas Bremen saaks oma ressursse täiendada. Carmen Emigholz, Bremeni osariigi kultuurinõunik, kavandab suuremahulist raha kogumise kampaaniat, et koguda rohkem raha. Samuti on eesmärk kujundada ümber maamärk, kelluke, nii et Bremen peab koguma ligikaudu poole hinnangulisest 80 miljonist eurost.

Elmshäuseri sõnul on Riigiarhiivi ümberkujundamine sõjajärgse perioodi olulisim uusarhiiviehitusmeede. Tiheda konkurentsiga valdkonnas, nagu kultuurirahastamine, võib Bremeni koalitsioonilepingusse kuulumine olla vajalike toetuste saamiseks ülioluline. Ja see käib käsikäes üldiste püüdlustega suurendada 2025. aasta kultuurieelarvet 108 miljoni euroni, et kindlustada kultuuritaristu, nagu teatrid, muuseumid ja raamatukogud, olemasolu.

Kultuur kui osa kogukonnast

Eriti majandusliku ebakindluse ajal arutatakse Bremenis intensiivselt kultuuritoetust. Kultuurikomisjon rõhutab vajadust näha kultuuris olulist panust ühiskonda ja majandusse. Tähelepanu pööratakse ka sotsiaalsele ligipääsetavusele ja uute külastajate ligimeelitamisele. Lõppude lõpuks oli Bremeni teatril eelmisel aastal 190 000 külastajat, mis näitab, et kultuuripakkumine on endiselt väga populaarne. Eksperdid hoiatavad aga, et kultuurisektori kokkuhoid võib avaldada tõsist negatiivset mõju haridusele, kuritegevusele, majandusele ja turismile, nagu selgub politikultur.de analüüsist.

Bremeni elanike jaoks on pühendumus väärt: “Ära loobu kultuuri eest võitlemisest” on moto. Põnev on näha, kuidas arenevad lähinädalatel riigiarhiivi ümbritsevad arengud ja laiem kultuurirahastus. Kas vajalikke samme saab astuda, saab otsustavaks järgmine senati koosolek pärast suvevaheaega.