Hamburgi hääled: kliimaneutraalsus või põhisissetulek – mis nüüd saab?
12. oktoobril 2025 hääletab 1,3 miljonit Hamburgi elanikku kahel referendumil, mille eesmärk on aastaks 2040 kliimaneutraalsus ja põhisissetulek.

Hamburgi hääled: kliimaneutraalsus või põhisissetulek – mis nüüd saab?
Järgmisel pühapäeval, 12. oktoobril 2025 kutsutakse Hamburgi kodanikke hääletama kahel olulisel rahvahääletusel: kliimaneutraalsust käsitleval "Hamburgi tulevikuotsusel" ja projektil "Hamburg testib põhisissetulekut". Umbes 1,3 miljonil hääleõiguslikul kodanikul on võimalus oma häält anda ning hääletamine toimub 185 kohas üle linna kella 8.00-18.00. Kes tahab teada, kuidas läks, saab häältelugemist jälgida otseülekandes statistikaameti Põhja tulemuste portaalis, kuni oodatakse esimesi rahustavaid tulemusi.
Esimese rahvahääletuse eesmärk on muuta Hamburg kliimaneutraalseks aastaks 2040 ehk viis aastat varem, kui seadusega ette nähtud. Eelnõu sisaldab kohustuslikke iga-aastaseid süsinikdioksiidi heitkoguste piirmäärasid ja autoliikluse olulist vähendamist. Algatust toetavad mitmekesised keskkonna- ja sotsiaalühendused, sealhulgas Fridays for Future, Nabu ja Hamburgi üürnike ühendus. Nende nõudmiste hulka kuuluvad muu hulgas üleriigiline kiiruspiirang 30 ja transpordi täielik elektrifitseerimine. NDR teatab, et aruanne tõendab meetmete teostatavust, kuid hoiatab vajalike drastiliste sammude eest.
Lõhestumine poliitikas
Poliitiline reaktsioon "tulevikuotsusele" on jagatud. Lai allianss, kuhu kuuluvad SPD, CDU, FDP ja ametiühingute esindajad, on kutsunud üles hääletama "ei". Maailm rõhutab, et SAGA, Saksamaa suurim munitsipaalelamuettevõte, kardab kliimaeesmärkide varasemaks tõstmise tõttu 1,5 miljardi euro suuruseid lisakulusid, millel võib olla negatiivne mõju üürihindadele. Kriitiliselt suhtutakse ka kiiruspiirangu kehtestamisse 30 km/h, kuna see võib halvendada tuletõrje reageerimisaegu ja seeläbi ohustada kodanike turvalisust.
Seevastu riiklik Roheliste Erakond toetab referendumit, kuigi osa kodanikest on selle meetme suhtes kriitilised. Linnapea Peter Tschentscher valimiste üleskutsele alla ei kirjutanud ja ka teine linnapea Katharina Fegebank on algatuste suhtes skeptiline.
Tingimusteta põhisissetulek Hamburgis
Teisel rahvahääletusel käsitletakse mudelprojekti “Hamburg testib põhisissetulekut”, mille eesmärk on anda ligikaudu 2000 Hamburgi elanikule kolme aasta jooksul ligikaudu 1350 eurot kuus pluss ravikindlustus. Selle idee on uurida tingimusteta põhisissetuleku sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid reaalsetes tingimustes. Sarnane pilootprojekt on juba toimunud Soomes ja Hollandis.
Eeldatav hind linnale on hinnanguliselt umbes 50 miljonit eurot, kui projekt peaks algama 2027. aastal. Vaatamata eeldatavatele positiivsetele mõjudele elukvaliteedile, hoiatavad kriitikud, et oskustööliste nappuse ajal võib sellist projekti tajuda vale signaali saatmisena.
Mõlema rahvahääletuse puhul kehtib oluline reegel: need on edukad vaid siis, kui sellega nõustub vähemalt 20 protsenti hääleõiguslikest ning jah-häälte arv ületab ei-häälte arvu. Postihääletusel oli reedeks juba osalenud 442 517 kodanikku, mis moodustab 33,6 protsenti hääleõiguslikest. Seega on surve suur ja lähipäevad linna tuleviku jaoks üliolulised.
Pühapäeval ei otsusta mitte ainult läbipaistev kliimakaitsepoliitika, vaid ka Hamburgi kodanike rahaline kindlustatus. Ees ootab põnev nädalavahetus ning kaalul ripub lootus keskkonnasõbralikule ja sotsiaalselt õiglasele tulevikule.