Uus veeseadus MV-s: joogivee hind tõuseb!

Uus veeseadus MV-s: joogivee hind tõuseb!

Mecklenburg-Vorpommernis on veevarude kasutamises toimunud olulisi muutusi, mis on muutunud eriti vajalikuks kliimamuutuste tõttu. 24. juunil 2025 võttis valitsuskabinet vastu uue riigi vee- ja rannikukaitseseaduse. Põllumajandus- ja keskkonnaminister Till Backhaus (SPD) tutvustas Schwerini lossis rõhutatult seaduse põhipunkte. Seadus peaks jõustuma aasta lõpuks ja seda arutatakse enne osariigi parlamendi suvevaheaega. Reformi puhul, millega soovitakse reguleerida ka põllumajandussektori veekasutust, said määravaks kliimamuutuste vajadused ja veehinna tõus.

Uued eeskirjad näevad ette, et vett vaadeldakse kui väärtuslikku ressurssi, mida tuleb nii kaitsta kui ka säästlikult kasutada. Peagi tuleb neljaliikmelisel perel valmistuda joogivee hinnatõusuks – aastas tuleb tasuda umbes 15 eurot rohkem. Lisaks tõuseb ligi sendi võrra joogivee liitrihind. Mõju tunnevad eelkõige põllumehed, kes peavad edaspidi maksma veevõtu eest tasu: pinnaveest – näiteks ojadest ja järvedest – 2 senti kuupmeetri kohta ning põhjaveest 6 senti kuupmeetri kohta.

Ressursikaitse ja investeeringud

Uuendused hõlmavad ka põllumajandustootjate toetamiseks vett säästvate niisutusmeetodite stiimuleid. Lisaks rajatakse viie meetri laiune kaitseriba ümber põllumaa, kus väetamine ei ole lubatud. Nende meetmetega loodab riigivalitsus teenida aastas ligikaudu 11 miljonit eurot. See tulu peaks liikuma erinevatesse kaitseprojektidesse, nagu põhjavee kaitse ja mõõtepunktide uuendamine.

Kuid väljakutsed on märkimisväärsed: merepinna tõus ja üha sagenevad tormid nõuavad ka uute rannikukaitsesüsteemide ehitamist. Põllumajandust kannatab ka põud, mis sunnib paljusid põllumehi põhjavett välja pumpama. Tõenäoliselt ei täida riik ELi veepoliitika raamdirektiivi eesmärki tagada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2027. See direktiiv loob õigusraamistiku kõigi veeressursside säästvaks kasutamiseks ja tagab vee kui üldiselt kättesaadava, kuid piiratud ressursi kaitse. Poliitiliselt peetakse selle direktiivi rakendamist keskkonnakaitse oluliseks osaks ja seda tuleb kiiresti kiirendada, et võidelda veevarusid ohustavate kliimamuutuste mõjude vastu.

Tähtsus piirkonna jaoks

Vesi pole oluline mitte ainult joogiveevarude jaoks, vaid ka põllumajanduse, tööstuse ja kohalike ökosüsteemide jaoks. EL on veekvaliteedi tagamiseks ja igakülgseks kaitsmiseks vastu võtnud erinevaid direktiive. Nitraadidirektiiv ja suplusveedirektiiv tagavad muu hulgas selle, et veevarud pole olulised mitte ainult inimestele, vaid ka taimestikule ja loomastikule. Viimastel aastatel on murettekitavad ilmastikunähtused, nagu üleujutused ja põuad, rõhutanud reformide kiireloomulisust.

Selles kontekstis saab selgeks, kui oluline on kaasata veekasutust puudutavasse arutelusse kõik sidusrühmad. See väljakutse ühiskonnale tervikuna, milles osalevad põllumajandus, tööstus ja elanikkond, on ülioluline, et tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne veemajandus tulevikus.