Töö tulevik: Hans Rusinek räägib ühtekuuluvusest ja innovatsioonist!
24. juunil räägib majandusteadlane Hans Rusinek Celles tööst kui innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tõukejõust. Ürituse üksikasjad: Linnapalee, kell 18, tasuta.

Töö tulevik: Hans Rusinek räägib ühtekuuluvusest ja innovatsioonist!
24. juunil 2025 kell 18.00 kutsub Celle linnapalee põnevale loengule koos majandusdoktor ja tööteadlase Hans Rusinekiga. Pealkirja “Head loomist” all heidab Rusinek valgust töö tähendusele sotsiaalse lõhestumise ajal. Ta ei näe tööd mitte ainult vajaliku pahena, vaid ka innovatsiooni ja kriisijuhtimise tõukejõuna. "Paljud inimesed suhtuvad tänapäeval tööle nagu hambaarsti vastuvõtule," ütleb Rusinek. Ta sooviks seda vaatenurka muuta ja tugevdada tööd kui sotsiaalse ühtekuuluvuse paika. Üritusel osalemine on tasuta, registreeruda saab aadressil www.ihklw.de/denkengutincelle.
Ajal, mil demograafilised muutused jätavad Saksamaale nähtavaid jälgi, on nõudlus paindlike töömudelite ja uuenduslike lähenemisviiside järele. Valju Suurepärane töökoht Eelkõige Z-generatsiooni liikmetel on töömaailma suhtes värsked ootused. See põlvkond väärtustab väga töö- ja eraelu tasakaalu ning individuaalset väärtustamist. Ebakindlus karjäärivalikute ja tulevikuväljavaadete suhtes põhjustab sageli huvipuudust traditsiooniliste tööandjate nõuete vastu, mis toob esile ettevõtete kohanemisvajaduse.
Põlvkondade mõistmine töö kontekstis
Oma loengus käsitleb Rusinek ka aja mitmekesisuse teemat igapäevatöös. Siin mängib võtmerolli “vastupidine mentorlus”, mis võimaldab vanematel ja noorematel töötajatel üksteiselt õppida. See soodustab põlvkondadevahelist vahetust ja võimaldab laiendada jagatud teadmiste kogumit. Kuid fookus ei ole ainult noortel talentidel – tasapisi pensionile siirduvad beebibuumi põlvkonnad toovad kaasa ka väärtuslikke teadmisi. Sellised ettevõtted nagu Allianz on juba kasutusele võtnud paindlikud töömudelid vanematele töötajatele, et nende teadmisi ja kogemusi ära kasutada.
Sellest tulenevalt seisab tööandjate ees väljakutse luua töökeskkond, mis toetab sotsiaalseid kontakte, suhtlemist ja individuaalseid vajadusi. Demograafilised muutused, millega kaasneb vanemaealiste arvu kasv ja sündimuse vähenemine, rõhutab selliste meetmete kiireloomulisust. Weissman juhib tähelepanu sellele, et kaasaegsed töökeskkonnad peavad olema kujundatud nii, et need suurendaksid tootlikkust ja efektiivsust – meie tulevased töötajad otsivad “hea enesetunde kohti”.
Kohanemine uute nõuetega
Võtmeaspekt, mida Rusinek rõhutab, on vabaduse vajadus innovatsiooni ja motivatsiooni järele. Tal on hea oskus näidata, kui oluline on aktiivselt tegutseda, mitte ainult päeva lõpuni oodata. Peale loengut on võimalus mõtteid vahetada näputoitu ja jooki – ideaalne võimalus õpitud ideedega koheselt tegeleda.
Lõpetuseks tuleb märkida, et tänapäeva töömaailmale esitatavate nõudmiste mitmekesisus, mida iseloomustavad digitaliseerumine ja globaliseerumine, kujutab endast samuti võimalust. Ettevõtted peavad võtma meetmeid kõigi vanuserühmade vajaduste rahuldamiseks. Jätkusuutlik töökeskkond ei saa mitte ainult tõsta töötajate rahulolu, vaid aitab ka ettevõtetel oma potentsiaali täielikult realiseerida.
Lisateabe saamiseks ja üritusele registreerumiseks klõpsake siin Celle press.