Adelshaus Hohenzollern distantseerib end hilisest printsist!

Hohenzollerni maja, mida esindab Karl Friedrich Fürst von Hohenzollern, distantseerus end pressiteates selgelt Haraldist. Esmaspäeval avaldatud dokumendis rõhutatakse, et ta pole pereliige ega tule neilt. Harald võttis perekonnanime abielludes Hohenzollerni vürsti endise naisega, millel tal ametlikult ei olnud aadlike tiitli kohta mingeid nõudeid.

pere kiitus ja poliitilised ambitsioonid

Tema lesk, Hohenzollern-emdeni Josefa, ootab juulis last, mis teeb Leonbergi tuleviku ja poliitiliste ambitsioonide kohta tõsiseid vestlusi mitte vähem keerukaks. Hoolimata hägustest asjaoludest, on ta endiselt linnapea kantselei kandidaat. Josefa rõhutab, et tema hiline abikaasa oli seaduslikult üllas prints ja ületab end kuulujuttudest võimalike lapsendamiste kohta, mis vastas aadli rahamaksetele.

Perekonna dünaamika võib lähitulevikus samuti konflikti sattuda, kuna emaettevõtte liikmete ja niinimetatud “Emden tiib” vahel on juriidilisi vaidlusi. Asjade selgitamiseks on käimas täiendavad uurimised. Josefa on hiljuti tööl keelatud ja tal ei lubatud siseneda Leonbergi raekoja, mis osutub ka nende valimiskampaania takistuseks.

mineviku pilk

Hohenzollern on dünastia, mille sügavad juured on Saksa ajaloos. Sugu on mainitud esimest korda Berthold von Reichenau kroonikas alates 1061. aastast. Peakorter, Swabia Hohenzollerni loss, mängib ajaloos keskset rolli, mis hõlmab olulisi tegelasi ja poliitilisi murranguid. Hohenzollerni sugulased valitsesid Rumeenias aastatel 1866–1947 ning andsid palju keisreid ja kuningaid, kuni vabariik kuulutati 1918. aastal.

Haraldi distantseerimine Fürstenhausist ei võiks olla mitte ainult isiklik olemus, vaid ka strateegilistel põhjustel. Fürstenhaus soovib kaitsta oma identiteeti ja oma siseringi, mida võib eeldada, pidades silmas segadust nimetamise ja legitiimsuse osas.

Hohenzollerni maja jääb ka põnev peatükk Saksa ajaloos, mille tähtsus ja lood eksisteerivad jätkuvalt ka pärast neid skandaalseid juhtumeid.