Hohenzollerni aadlismaja kaugeneb surnud printsist!

Hohenzollerni aadlismaja kaugeneb surnud printsist!

Teade Harald Prince of Hohenzollern-Emdeni surmast tekitas Põhja-Saksamaal ja kaugemalgi segadust. Nagu Švaabi ajaleht teatas, et 63-aastane suri ootamatult südame äkksurma kaks nädalat tagasi. Tema surm tekitab palju küsimusi, eriti seoses tema päritolu ja kuulumisega kuulsasse Hohenzollerni dünastiasse.

Hohenzollerni maja, mida esindas Hohenzollerni prints Karl Friedrich, distantseeris end pressiteates selgelt Haraldist. Esmaspäeval avalikustatud dokumendis rõhutatakse, et ta ei ole pereliige ega põlvne neist. Perekonnanime võttis Harald endale abielu kaudu Hohenzollerni vürsti endise naisega, mis ei andnud talle ametlikult mingit õigust aadlitiitlile.

Perekonna naljad ja poliitilised ambitsioonid

Tema lesk Josefa von Hohenzollern-Emden ootab juulis last, mis muudab Leonbergi tõsised arutelud tuleviku ja poliitiliste ambitsioonide üle mitte vähem keeruliseks. Vaatamata segastele oludele jääb ta linnapea kandidaadiks. Josefa rõhutab, et tema varalahkunud abikaasa oli juriidiliselt üllas prints ja distantseerib end kuulujuttudest võimalikest lapsendamistest aadlimajas rahaliste maksete eest.

Perekonna dünaamika võib lähiajal sattuda täiendavasse konflikti, kuna emafirma ja nn “Emdeni tiiva” liikmete vahel on juriidiline vaidlus. Asjade selgitamiseks on käimas täiendavad juurdlused. Josefa sai hiljuti töökeelu ja Leonbergi raekotta ei lastud, mis osutub ühtlasi takistuseks tema valimiskampaanias.

Pilk minevikku

Hohenzollern on dünastia, millel on sügavad juured Saksamaa ajaloos. Esimest korda mainiti perekonda Berthold von Reichenau kroonikas aastal 1061. Olulisi tegelasi ja poliitilisi murranguid hõlmavas loos on keskne roll esivanemate kodul, Hohenzollerni lossil Švaabimaal. Hohenzollernite perekonna liikmed valitsesid Rumeeniat aastatel 1866–1947 ning andsid kuni vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal palju keisreid ja kuningaid.

Kuningliku perekonna distantseerumine Haraldist ei saanud aga olla ainult isiklikku laadi, vaid sellel võib olla ka strateegilisi põhjuseid. Kuninglik perekond soovib kaitsta oma ja oma siseringi identiteeti, mida võib eeldada, arvestades segadust, mis ümbritseb nimetamist ja legitiimsust.

Praegusel ebakindluse ajal leiab Josefa von Hohenzollern-Emden end ristteel oma poliitilise karjääri ja emarolli vahel. Tema ambitsioonid ja abikaasa ümber käimasolevad vaidlused võivad lähinädalatel ja kuudel domineerida pealkirjades. Tulemuseks on see, kas lesel õnnestub oma poliitilisi eesmärke saavutada ja kas aadlikoda suudab jätkuvalt "Emdenist" lahku lüüa.

Hohenzollerni maja jääb ka Saksamaa ajaloo põnevaks peatükiks, mille tähendus ja lood jäävad kestma ka pärast neid skandaalseid juhtumeid.

Lisateavet Hohenzollerni dünastia kohta leiate teabelehelt Vikipeedia saab külastada, mis annab sügavama ülevaate selle ainulaadse perekonna pikkadest traditsioonidest.