Lüneburg mälestab natside ohvreid: uus näitus paljastab šokeerivad saatused

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Lüneburgi memoriaal mälestab natside eutanaasia ohvreid, näitab elulugusid ja soodustab nendega leppimist.

Die Gedenkstätte in Lüneburg erinnert an die Opfer der NS-Euthanasie, zeigt Lebensgeschichten und fördert die Aufarbeitung.
Lüneburgi memoriaal mälestab natside eutanaasia ohvreid, näitab elulugusid ja soodustab nendega leppimist.

Lüneburg mälestab natside ohvreid: uus näitus paljastab šokeerivad saatused

Natside ohvrite kannatustele antakse nüüd nägu liigutav mälestusmärk Lüneburgis. Püsinäitus pealkirjaga “Elamist väärt” mälestab sadu tuhandeid inimesi, kes jõhkra režiimi ajal kohutava ülekohtu osaliseks said. Endises veetornis asuv mälestusmärk heidab valgust paljude kannatanute elulugudele. Elulugusid uuriti ja koostati kolme aasta jooksul, et ohvreid korralikult austada. Eriti šokeeriv on asjaolu, et siin Lüneburgis langes eutanaasiamõrvade ohvriks 440 last ja noort ning umbes 300 välismaalast. Borkeni ajaleht teatatud.

Näituse keskne osa on tume ajalugu, mis algab natsionaalsotsialistliku režiimi ajal süstemaatiliselt 1939. aastast ellu viidud eutanaasiaprogrammiga. Puuetega inimesi peeti "elu väärimatuteks" ja nende sihtmärgiks olid sageli mõrvad sünnist kuni noorukieani. 1939. aasta kevadel jõustunud salajases laste eutanaasiaprogrammis survestati vanemaid viima oma lapsed kliinikutesse, mis osutusid tapmiskeskusteks. Ajaloolaste hinnangul suri selle programmi tagajärjel vähemalt 10 000 last. Alates 1940. aasta jaanuarist langesid aktsiooni T4 varjus ka täiskasvanud nende julmuste ohvriks, mis tõi kaasa vähemalt 250 000 surma. USA holokausti memoriaalmuuseum selgitatud.

Terviklik pilt kohutavast ajast

Näitus on algatanud ka aktiivsed otsingud psühhiaatriliste haigete peredele. Siiani on vastused saanud umbes 350 täiskasvanut ja last, kelle pereliikmeid kuriteod puudutasid. Korraldajate sõnul on mälestamistööl tohutu tähtsus, et ohvritele õiglust jalule seada ja nende saatusi silmas pidada. Mälestusmärk nimetab kõiki teadaolevaid ohvreid ja annab teavet mitmes keeles, sealhulgas inglise ja poola keeles, samuti lihtsas keeles ja helis.

Eriti traagiline osa uurimistööst on asjaolu, et Lüneburgi sõjakalmistult on kadunud 75 täiskasvanute ja neli mõrvatud lapse luustikku. Teostatavusuuring säilmete otsimiseks peaks algama septembris. Seda teemat rõhutavad sünged mälestused 1947. aastani kestnud vägivallast psühhiaatriaasutustes. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur rõhutab, et see protsess oli seotud natside süstemaatiliste eutanaasiameetmete ja meetoditega, nagu süstid ja süsinikmonooksiidi gaas gaasikambrites.

Pilk minevikku

Eriti terav on tsitaat Lüneburgi arstilt natsionaalsotsialismi ajal: "Ei tee midagi. Liiga nõrk. Ei kõlba tegutsemiseks." See hirmutav kohtuotsus illustreerib tolleaegse meditsiini ja ühiskonna ebainimlikku mõtteviisi. Kuigi näitus heidab valgust kohutavatele sündmustele, on see ka tungiv üleskutse, et midagi sellist enam kunagi ei juhtuks.

Lüneburgi munitsipaalhaiglast mõrvati kokku umbes 2000 patsienti, sealhulgas 479 T4 kampaania ohvrit. Siiani on sündmuste töötlemisel mõnikord suuri lünki, mistõttu kannatanute kannatusi ei käsitleta sageli piisavalt. Lüneburgi memoriaal annab olulise panuse nii üksikute saatuste kui ka kogu ühiskonna üleastumiste toomisel tänase põlvkonna teadvusesse.