Trischen: salapärane saar, mis rändab igal aastal 35 meetrit!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Trischen, "maailma kiireim saar", liigub aastas kuni 35 meetrit ja on rahvuspargi oluline elupaik.

Trischen, die "schnellste Insel der Welt", bewegt sich jährlich um bis zu 35 Meter und ist ein wichtiger Lebensraum im Nationalpark.
Trischen, "maailma kiireim saar", liigub aastas kuni 35 meetrit ja on rahvuspargi oluline elupaik.

Trischen: salapärane saar, mis rändab igal aastal 35 meetrit!

Meldorfi lahes, umbes 14 kilomeetri kaugusel Dithmarscheri rannikust, asub eriline koht, mida ei iseloomusta mitte ainult ainulaadne loodus, vaid ka kiire liikumine: Põhjamere saar Trischen. Valju Tere hommikust Trisch on "maailma kiireim saar" ja liigub igal aastal kuni 35 meetrit itta. Aastate jooksul on saar kaotanud juba kolm neljandikku oma algsest pindalast ja kuulub nüüd Schleswig-Holsteini Wadden Sea rahvuspargi looduskaitsealasse.

Ainulaadne geograafia ja puutumatu loodus meelitavad palju loodusesõpru, kuigi lindude pesitsushooajal märtsist oktoobrini on saarele ligipääs rangelt reguleeritud. Juurdepääs on ainult ühel inimesel: linnuvaht Mareike Espenschied, kes valvab ja dokumenteerib saart nendel kuudel. Kuidas Reisireporter teatab, et ta elab vaiadele ehitatud, ilma WiFi-ta majas, ümbritsetud merest ja merelindudest ning tema töö on jälgida linde ja dokumenteerida nende viibimist. Ta jagab maailmaga muljeid sellest erilisest elusituatsioonist.

Ohustatud kodumaa

Trisch ei võitle mitte ainult jätkuva erosiooniga, vaid seisab silmitsi ka kliimamuutuste väljakutsetega. Kuidas National Geographic muljetavaldavalt kirjeldab, et paljude Waddeni meres ja selle ümbruses elavate liikide elupaigad on ohus. Piirkonda kasutab puhkepaigana üle 10 miljoni kahla- ja veelinnu, kuid paljud populatsioonid näitavad juba märke muutuvatest kliimatingimustest. Looduslike elupaikade kadumisel võivad olla katastroofilised tagajärjed elusloodusele ja eksperdid hoiatavad võimaliku mõju eest tervetele liikidele, nagu näiteks Waddeni merest sõltuv Brenti hane.

Trischi lugu on ka muutuste lugu. Varem põllumajanduse ja lambakarjapidamise koht olnud väikesaar muutus tormihoogude ja nihkuvate luidete tõttu elamiskõlbmatuks. Tänapäeval on see väärtuslik varjupaik kuni 100 000 linnule ja ainulaadne elupaik, mis vajab kaitset. Mareike Espenschiedil on oluline ülesanne hoida seda erilist elupaika ja hoida silma peal muutustel, mida kliima endaga kaasa toob.

Trischeni arendamine ei ole ainult kohalik väljakutse, vaid peegeldab ka laiemaid ökoloogilisi muutusi. Kuna saar liigub vääramatult, on meie ülesanne selliste paikade ilu ja tähtsust ära tunda ning tulevastele põlvedele säilitada.