Weener katab natsikurjategija Jakobus Onnen: samm hoiatuse poole!

Weener katab natsikurjategija Jakobus Onnen: samm hoiatuse poole!

Rahulikus Weeneri linnas, mis asub maalilises Ida-Friisimaal, tekitab elevust uus avastus. Ajaloolane Jürgen Matthäus on tänapäevaste tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti abil tuvastanud Jakobus Onneni kurikuulsal fotol “Vinitsa viimane juut” arvatava tulistajana. Valju NDR Tõenäosus, et Onnen on tegelikult isik, kellel on fotol relv, jääb 98,5–99,9 protsendi vahele. See väide on taaskäivitanud diskussiooni Saksa mälestuskultuuri üle.

Jakobus Onnen, kes sündis 1906. aastal Tichelwarfis, oli õpetaja ning liitus NSDAP-ga 1931. aastal ja SS-iga 1934. aastal. Temast sai osa julmast Einsatzgruppe C, mis mõrvas II maailmasõja ajal Ukrainas üle 100 000 juudi tsiviilisiku. Üldjuhul on vähe teada, et ta hukkus 12. augustil 1943 Ukrainas võitluses partisanidega – tema identiteet fotol oleva tulistajana heidab nüüd tema elule ja tegemistele uut valgust. Vikipeedia kirjeldab Onnenit kui meest, kes kasvas üles haritud peres ning tundis juba varakult huvi võõrkeelte ja reisimise vastu.

Mälestamine Weeneri linnas

Weeneri linn suhtub Jakobus Onneni pärandisse äärmiselt tundlikult. Tema nimi seisab praegu sõja- ja vägivallakuritegude ohvrite mälestusmärgil, kuid see võib peagi lõppeda. Linnavalitsus otsustas Onneni nime katta ja panna üles uue sildi, mis sisaldab QR-koodi. See QR-kood annab külastajatele teavet Onneni ja selle loo kohta, et edendada ohvrite mälestamist, küsides samal ajal kurjategijate lugu.

Varem on mälestuskultuur Saksamaal kannatanud pideva surve all pöörata piisavalt tähelepanu nii ohvritele kui ka kurjategijatele. Ajaloolane Matthäus juhib tähelepanu, et kurjategijate ja ohvrite mälestamise idee on paljudes linnades endiselt vastuoluline. See toob esile väljakutsed, millega ühiskond ajaloost õppimisel silmitsi seisab märgib bpb.

Mälestamistehnoloogia ja -kultuur

Onneni tuvastamine näitab muljetavaldavalt, kuidas selliseid tehnoloogiaid nagu AI ja digitaalne näotuvastus saab mälestustöödel kasutada. Need meetodid võimaldavad heita uut valgust ajaloolistele faktidele ja suhtuda minevikuga eelarvamusteta. Selle uurimistöö tulemused avaldati 2023. aasta septembris ning need on tekitanud huvi ja arutelu selle üle, kuidas Saksamaa oma ajalugu käsitleb.

Süütute ohvrite vaikne mälestamine jätkub rahvusvahelisel holokaustiohvrite mälestuspäeval 27. jaanuaril 2025. Berliinis asuv Euroopa mõrvatud juutide memoriaal jääb keskseks leina- ja mälestuspaigaks. Mälestuskultuuri väljakutsed on mitmekesised ja nõuavad uuenduslikke lähenemisi nii mineviku õuduste säilitamiseks kui ka nende õppetundide edasikandmiseks tulevastele põlvedele.

Weeneris kulgeb tee aktiivse, kriitilise mäletamiskultuuri poole. Linna ja selle kodanike ülesanne on seda algatust jätkuvalt edendada ja tagada, et ei unustataks nii ohvreid kui ka kurjategijaid.